Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Süsivesikuid jaotatakse toiteväärtuse järgi seeditavateks (ehk glükeemilisteks) ja mitteseeditavateks (need on kiudaineid). Erinevalt glükeemilistest süsivesikutest ([[suhkrud]], [[tärklis]]) ei suuda inimese organism kiudaineid täielikult lõhustada, seega ei anna kiudained organismile ka otseselt toiduenergiat.<ref name=":0" /> Kiudained jaotatakse veeslahustuvateks (nt [[pektiin]]) ning vees mittelahustuvateks (nt [[tselluloos]]). Organism vajab neid mõlemaid umbes võrdses koguses. Enamikus kiudaineid sisaldavates toiduainetes on erinevas vahekorras nii lahustuvaid kui lahustumatuid kiudaineid. Suurem osa lahustuvatest kiudainetest leidub puu- ja köögiviljades, rohkem lahustumatuid on teraviljas.<ref name=":0" />
 
Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad [[Sool (anatoomia)|soolestiku]] talitusttalitlust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja [[Ateroskleroos|ateroskleroosi]]. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust.
 
Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad [[Kaltsium|kaltsiumi]] organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist [[Mineraaltoiteained|mineraalained]] organismist välja.
 
== Viited ==