Elektriajam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
Elektriajami liikumise dünaamikat kirjeldava võrrandi saab kirjutada [[Newtoni_teine_seadus|Newtoni II seadus]]e põhjal või tuletada süsteemi energiabilansist.
Pöördliikumisega ajami põhivõrrand konstantse inertsimomendi (''J'' = const.) korral on:
:<math>{T} - {T _{t}} = {J} \frac{\mathrm d \omega }{dt} \qquad\text{(1)} </math>,
kus <math>\omega</math> on [[nurkkiirus]],
9. rida:
''J'' on koormuse, [[Ülekanne (masinaehitus)|ülekandemehhanism]]i ja mootori rootori taandatud [[inertsimoment]],
<math>{T}</math>
<math>{T_{t}} </math>
Töömasina poolt tekitatav (staatiline) moment <math>{T_{t}} </math> võib olla ka negatiivse märgiga st. liikumist soodustav (näiteks kraana koorma langetamisel).
21. rida:
==Elektriajamite liigid==
Kasutusotstarbe järgi võib ajameid jaotada
[[veoajam]]iteks (vt
Elektriajamites kasutatakse nii pöörlevaid [[elektrimootor]]ied kui ka [[lineaarmootor]]eid. Mõlemad mootoriliigid võivad olla ka [[Ülekanne (masinaehitus)|ülekandemehanismi]] (näiteks [[reduktormootor]]) või koormusmasinaga
Töömasinaga ühendamise viisilt võib olla elektriajam:
*
*
*
===Ajami juhtimissüsteemide liigitus===
Juhitavateks suurusteks on mehaaniline liikumine, s.o
*Mittereguleeritava ajami parameetrid muutuvad ainult häiringute tõttu
40. rida:
Reguleeritava ajami juhtimissüsteem koosneb enamasti mitmest alluvast reguleerimiskontuurist (''closed-loop cascade control''). Juhtimiskontuurides kasutatakse juhtimisobjekti (koormusmasina) [[tarkvara]]lisi mudeleid (''model-based control''). Kasutusel on ka
[[hägusloogika|hägusloogilise]] juhtimisega ajamid jms. Asendi ja kiiruse digitaalseks tagasisideks on kasutusel [[pöördkooder|pöördkoodrid]], mis sageli paiknevad võllil või on mootoriga
Siseneva elektrivoolu liigi järgi võib ajamid jaotada
55. rida:
|label2=[[Vektorjuhtimine]]
|2={{clade
|1=
|label2=Momendi otsejuhtimine (DTC, ''Direct torque control'')
|3={{clade
69. rida:
*1748 [[Benjamin Franklin]]i katsed [[elektrostaatiline mootor|elektrostaatilise mootoriga]]
*1821 esimeseks elektromagnetiliseks ajamiks võib pidada [[Michael Faraday]] katseseadet, milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti.
*1834 [[Moritz Hermann Jacobi]] (21. september 1801
*25. veebruaril 1837 andis [[Thomas Davenport (inventor)|Thomas Davenport]] sisse
*Pöörleva elektrimootoriga elektriajami üheks varaseimaks rakenduseks võib lugeda [[Moritz Hermann Jacobi]] poolt konstrueeritud elektriajamiga sõidukit – elektrimootoriga merepaati. Paati katsetati Neeva jõel 25. septembril 1838, meeskonnaliikmete vahel olid [[Moritz Hermann Jacobi]] ja [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]].<ref>http://www.tthk.ee/Elektriajamid_2011/Sissejuhatus.html</ref>
*1880ndatel võeti kasutusele kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid (vt
*1920ndatel toimus tööstuses üleminek [[rühmaajam]]itelt [[üksikajam]]itele (ühine [[transmissioonvõll]] asendati igal masinal individuaalse elektriajamiga).
*1970ndatest alates hakati
*1990ndatest alates seoses [[mikroprotsessor]]-[[automaatjuhtimine|automaatjuhtimise]] rakendamisega võeti
== Vaata ka ==
| |||