Lantanoidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MKass (arutelu | kaastöö)
MKass (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
102. rida:
 
Lantanoididele on omane suhteliselt suur [[eritakistus]] 29–134 Ω•cm. Võrdluseks alumiiniumi eritakistus on 2,655 Ω•cm. Lantanoidid on [[paramagnetism|paramagnetilised]], välja arvatud lantaan, üterbium ja luteetsium, millel ei ole paardumata f-elektrone. [[Gadoliinium]] muutub [[ferromagnetism|ferromagnetiliseks]] temperatuuril alla 16 °C ([[Curie punkt]]). Raskemad lantanoidid terbiumist tuuliumini muutuvad ferromagnetiliseks palju madalamal temperatuuril.
 
=== Spektroskoopilised omadused ===
Lantanoididel toimub UV-Vis alas nii 4f-5d elektronüleminekuid kui ka  4f-4f üleminekuid. 4f-5d üleminekud on lubatud üleminekud ehk need toimuvad suurema tõenäosusega, mistõttu on ka nende üleminekute neelduvuskoefitsiendid kõrged. 4f-5d neelduvuspiigid on laiad ning mõjutatud iooni ümber paiknevatest ligandidest (nagu enamus UV-Vis reagente ja d-metallid).
 
4f-4f üleminekud on keelatud ning seega vähetõenäolisemad. Seepärast on nende neelduvuskoefitsiendid ka madalamad võrreldes 4f-5d üleminekutega. 4f-4f üleminekud on erinevad tüüpilistest UV-Vis üleminekutest selle poolest, et tekkivad piigid on kitsad ja karakteristlikud vastavale ioonile. Kitsad piigid on tingitud sellest, et 4f elektronid paiknevad alles väljastpoolt kolmandas elektronkihis ning nad on hästi varjestatud. Seetõttu ei ole üleminekud mõjutatud keskkonnast ja solvendist ning ka iooniga kompleksi moodustavatest ligandidest. Kitsaste neelduvuspiikide tõttu on neid hea kasutada ka kindla lainepikkusega kiirguse saamiseks näiteks luminofoorides.
 
==Kasutamine==