Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt''' algas juba nii vara kui [[10. sajand]]il, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid [[Atlandi ookean]]i põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas [[Põhja-Ameerika]] kirdeosa.<ref name="acd7t" />

Tipphetkel koosnes koloonia kahest asulast, milleks oli Gröönimaa lõunatipus asuv [[Ida-Asula]] ja sellest Gröönimaa läänerannikut mööda edasi asunud [[Lääne-Asula]] (Ida-Asula juures asunud väiksemat asulat peetakse vahel eraldi [[Ivittuut|Kesk-Asulaks]]). Asulates elas tõenäoliselt kokku 2000 kuni 30002000–3000 inimest<ref name="Cac4t" /> ja ajaloolased on leidnud sealt märke vähemalt 400 talust.<ref name="ROBW" />

Skandinaavia Gröönimaal oli ka oma piiskopkond, mille keskus asus [[Garðar]]is. Sealsed elanikud eksportisid morsakihvasid, karusnahku, köit, lambaid, vaala- või hülgetraani, elusloomi (nt [[jääkaru]]sid) ja kariloomade nahkasid. Elanikkond taotles endale piiskopi määramist aastal [[1126]] ja aastal [[1261]] nõustusid nad [[Norra]] kuninga enda ülemisandaks olemisega. Ent sealsetel elanikel oli jätkuvalt oma seadus ja nad muutusid [[1349]]. aastal pealepärast suuremat osa Euroopast tabanud [[Must surm|katkupuhangut]] peaaegu sõltumatuteks. Aastal [[1380]] astus Norra kuningriik [[Kalmari unioon|personaaluniooni]] [[Taani]] kuningriigiga.<ref name="TVA" />

Koloonia langus algas [[14. sajand]]il. Lääne-Asula hüljati aasta 1350 paiku ja viimane Garðaris resideerunud piiskop suri aastal [[1377]].<ref name="TVA" /> PealePärast aastal [[1408]] Gröönimaal registreeritud abielu ei maini enam ükski kirjalik allikas skandinaavlastest asunikke. On tõenäoline, et Ida-Asula oli välja surnud [[15. sajand]]i lõpuks. Sealsetest skandinaavlaste asulatest leitud esemetele tehtud [[radiosüsinikumeetod]]il dateerimise järgi oli 2002. aasta seisuga kõige vanem ese dateeritud aastasse 1430 (± 15 aastat). Languse seletamiseks on pakutud välja mitmeid teooriaid.

[[Väike jääaeg]] võis Gröönimaa ja [[Euroopa]] vahel reisimise ning põllupidamise palju raskemaks muuta. Kuigi kalapüük ja hüljeste küttimine pakkusid võimalust tervislikuks toitumiseks, oli loomakasvatuses rohkem prestiiži ja SkandinaaviamaadesSkandinaavia maades oli nälja ja katkuepideemiate tõttu saada järjest enam inimestest tühjaks jäänud talusid. Lisaks võis Gröönimaa vandel olla Euroopa turgudel odavama [[Venemaa]]lt ja [[Aafrika]]st toodud vandli poolt välja tõrjutud.<ref name="www.spiegel.de" /> Nii viisid halvenevad klimaatilised tingimused ja morsakihvade ekspordile ülesehitatud majandusliku süsteemi lagunemine asunduse allakäigule.<ref name="Kintisch" />

Teadmata, kas vana skandinaavia kolonisatsioon Gröönimaal oli säilinud või ei, ja tundes selle säilimise korral muret selle üle, et see oli jätkuvalt katoliiklik (SkandinaaviamaadesSkandinaavia maades oli juba 200 aastat varem toimunud [[reformatsioon]]), saadeti aastal [[1721]] Gröönimaale misjonär [[Hans Egede]] juhitud [[Taani-Norra]] ühine kaubanduslik-kiriklik ekspeditsioon.<ref name="Kintisch" /> Kuigi see ekspeditsioon ei leidnud Gröönimaal jätkuvalt elavaid eurooplasi, tähistas see Taani kolonisatsiooni algust ja sellega kinnitasid taanlased taas saare endale kuulumist.

[[Pilt:Christian-krohg-leiv-eriksson.jpg|pisi|250px|[[Leifr Eiríksson]] avastab Põhja-Ameerika. [[Christian Krogh]]'i maal (1893).]]

Islandlaste saagade ("[[Eiríkr Punase saaga]]"<ref name="bFdgr" /> ja "Gröönimaa saaga" ning peatükid saagades "''[[Hauksbók]]''"" ja "[[Flatey raamat]]") järgi alustasid skandinaavlased Gröönimaast läände jäävate maade avastamist vaid mõni aasta pealepärast Gröönimaa asulate rajamist. Kui kaupmees [[Bjarni Herjólfsson]] aastal [[985]]. 400 kuniaastal 700400–700 asunikust<ref name="ROBW" /><ref name="NM2" /> koosneva sisserändajate laevastiku ja 25 teise laevaga (millest 14 retke ka lõpetas) Islandilt Gröönimaale seilas, puhus tuul ta kursilt kõrvale; pealepärast kolme päeva pikkust purjetamist silmas ta laevastikust lääne pool maad. Bjarni, kes oli ainult huvitatud oma isa talu leidmisest, kirjeldas oma avastust [[Leifr Eiríksson]]ile, kes seejärel piirkonda täpsemalt uuris ning sinna ka viisteist aastat hiljem väikese asunduse rajas.<ref name="ROBW" />

[[Pilt:Skálholt-Karte.png|pisi|350px|[[Skálholt'i kaart|Skálholti kaart]]]]

Bjarni poolt talle kirjeldatud marsruute, maamärke, hoovuseid, kive ja tuuli kasutades purjetas Leif 35-mehelise meeskonna ja sama [[knarr]]'iga, mida Bjarni oli reisi jaoks kasutanud, ligikaudu 1800 miili [[Uus Maailm|Uude Maailma]]. Ta kirjeldas Hellulandi "tasase ja metsasena, laiade valgete randadega igal pool, kuhu nad läksid ja vaikse kaldega rannajoonega".<ref name="ROBW" /> Leif ja teised olid soovinud, et seda ekspeditsiooni juhiks tema isa Eiríkr Punane, ja neil õnnestus teda veenda. Ent kuigi Eiríkr püüdis liituda oma pojaga reisil nende uute maade suunas, kukkus ta hobuselt, kui see kalda lähedal märgadel kividel libastus; ta sai vigastada ja jäi maha.<ref name="ROBW" />

Leif talvitus Uues Maailmas aastal [[1001]], tehes seda ilmselt [[Newfoundland]] põhjatipus asuva [[Bauld'i neem|Bauldi neem]]e juures. Seal leidsid nad ühel päeval, et tema sakslasest kasuisa [[Tyrker]]i oli jäänud purju marjadest, mida saaga kirjeldab kui "veinimarju". Piirkonnas kasvavad metsikult mitmed marjad (''[[Viburnum edule]]'', [[Euroopa karusmari|karusmarjad]] ja [[Jõhvikas (perekond)|jõhvikad]]) ning Leifi kirjeldatud "veini" näol oli ilmselt tegemist käärinud marjadega.

Leif veetis veel ühe talve kohas nimega ''Leifsbúðir''i asulas, sattumata seal konfliktidesse, ja seilas seejärel tagasi Gröönimaale Brattahlíð'i, et täita oma kohustusi isa ees.

===Þorvaldr'iÞorvaldri reis aastal 1004===

Aastal [[1004]] seilas Leifi vend [[Þorvaldr]] 30 mehest koosneva meeskonnaga Newfoundlandi ja veetis talve Leifi laagris. Kevadel ründas Þorvaldr üheksat kohalikku inimest, kes magasid kolme nahaga kaetud [[kanuu]] all. Üheksas ohver põgenes ja naasis peagi abiväega skandinaavlaste laagrisse. Þorvaldri tappis nool, millel õnnestus läbi kaitsva barrikaadi tungida. Kuigi järgnesid veel täiendavad lühikesed vaenutegevused, jäid skandinaavlased sinna veel üheks talveks ja lahkusid seejärel kevadel. PealePärast seda kavatses Uude Maailma seilata veel üks Leifi vendadest, Þorsteinn, eesmärgiga tuua sealt oma surnud venna keha. Þorsteinn aga suri enne, kui ta Gröönimaalt lahkuda jõudis.<ref name="ROBW" />

[[Pilt:I. E. C. Rasmussen - Sommernat under den Grønlandske Kyst circa Aar 1000.jpg |pisi|250px|"Suvi Gröönimaa rannikul umbes aastal 1000". [[Jens Erik Carl Rasmussen]]'i (1841–1893) maal.]]

Aastal [[1009]] võttis [[Þorfinnr Karlsefni]], kes on tuntud ka kui Þorfinnr Vapper, kolmele [[Knarr|laevale]] kariloomad ja 160 meest ning naist<ref name="NM2" /> (kuigi ühe teise allika järgi oli asunike arv 250) ja suundus Gröönimaalt läände. PealePärast karmi talve suundus ta lõunasse ja maabus kohas nimega ''Straumfjord''. Hiljem kolis ta edasi kohta nimega ''Straumsöy'': võimalik, et kuna seal oli vool tugevam. Sealt on üles tähendatud märke indiaanlaste ja skandinaavlaste vahelistest rahulikest suhetest. Omavahel vahetati kaupu: karusnahad ja halli orava (''[[Sciurus carolinensis]]'') nahad vahetati piima ja punase riide vastu, mida kohalikud teatud peakattena ümber oma peade sidusid.

Kestvate reiside tõestusmaterjali hulka kuulub [[Maine'i penn]]: kuningas [[Olav Kyrre]] valitsemisajast (1067–1093) pärinev Norra münt, mis väidetavalt leiti [[Maine]]'i osariigis ühelt pärismaalastega seotud arheoloogiliste väljakaevamiste paigast. Seega võis skandinaavlaste ja Põhja-Ameerika pärismaalaste vaheline kaubandus toimida veel 11. sajandil või isegi pealepärast seda. Teine tõend pärineb aasta [[1347]] kohta käivatest Islandi annaalidest, kus viidatakse väiksele 18 mehega Gröönimaa päritolu alusele, mis oli puidulastiga Marklandilt Gröönimaale tagasi püüda jõudnud, kuid sattus hoopis Islandile.<ref name="DMAbW" />

Gröönimaast läänepool leiti skandinaavlaste kohta tõendeid 1960. aastatel, mil arheoloog [[Anne Stine Ingstad]] ja tema abikaasa kirjanik [[Helge Ingstad]] kaevasid välja [[Newfoundland]]i saarel [[L'Anse aux Meadows|L'Anse aux Meadowsi]] nime kandvas külas asunud skandinaavia asula. Siiski on erinevateeri saagades kirjeldatud maade asukoht jätkuvalt ebaselge. Mitmed ajaloolased samastavad Hellulandi [[Baffini saar]]ega ja Marklandi [[Labradori poolsaar]]ega. Ka Vinlandi asukoht tekitab küsimusi. Enamik arvab, et L'Anse aux Meadows'isMeadowsis asuv asulakoht tähistabki saagas kirjeldatud Vinlandi asulat, kuid teised vaidlevad sellesellele vastu, väites, et saagad kirjeldavad Vinlandi kui Newfoundlandist soojemat kohta, mis seega peaks olema sellest kaugemal lõunas.

Aastal 2012 tegid Kanada uurijad kindlaks skandinaavlaste võimalike eelpostide jäljed [[Nanook]]'is Baffini poolsaarel [[Tanfield'iTanfieldi org|Tanfield'iTanfieldi orus]] ja lisaks Nunguvik'isNunguvikis, Willows'iWillowsi saarel ja Avayalik'iAvayaliki saarel.<ref name="eyRGY" /><ref name="MyqBj" /><ref name="yfKpd" /> 1980. aastatel Baffini saarelt leitud ebatavalisest kangast köis, mida säilitatakse Kanada Tsivilisatsioonimuuseumis, määratleti 1999. aastal kui võimalik skandinaavlaste toodang. See tõi kaasa Tranfield'iTranfieldi oru arheoloogilise uurimiskoha täpsema uurimise.

* [[Skálholt'iSkálholti kaart]], mille koostas üks islandlasest kooliõpetaja aastal [[1570]].