Melchior Hoffmann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
[[1525]]. aasta alguses tungis Hoffmanni toetav rahvamass Tartu Maarja kirikusse, ajas sealt välja katoliikliku preestri ning Hoffmann pidas kantslis radikaalse kõne, mille järel Tartus algas pildirüüste. See kulmineerus [[Tartu Toomemägi|Tartu Toomemäe]] vallutamisega, mille käigus mitmeid linnakodanikke surma sai ja Toomemäel asuvad toomhärrade majad ning [[Tartu toomkirik|toomkirik]] rüüstati. Järgnevalt oli Hoffmann Tartus kõige olulisem luterlik jutlustaja, kellele toeks saabus mõneks ajaks [[Sylvester Tegetmeyer]] Riiast, hiljem lisandus ka Tartus pidevalt viibivaid jutlustajaid.
Peagi tekkisid Hoffmannil teiste Liivimaa jutlustajatega vastuolud, sest ta hälbis üha enam luterlikust õpetusest ja toetus selle asemel müstitsismile ja nägemustele, jõudes viimaks selleni, et arvas, nagu suudaks vaid tema [[Piibel|Piiblis]] sisalduvat õigesti mõista. Lisaks sellele ei võtnud Hoffmann jutluste eest raha, elatades end käsitööga ja pidades end seetõttu palgalistest
Seejärel asus Hoffmann ümber [[Tallinn]]a, kuid sealsed jutlustajad ja raad polnud huvitatud segadust külvavast jutlustajast, mistõttu ta pidi sealt lahkuma. Hoffmann tegutses seejärel [[Stockholm]]is saksa koguduse jutlustajana, kuid pälvis ka seal peagi koos [[Bernhard Knipperdolling]]iga radikaalse ja mitteluterliku tegelase maine. Seetõttu pidi ta peagi ka sealt lahkuma ning tegutses seejärel Taanis ja Põhja-Saksamaal. [[1529]]. aastal toimus tal dispuut Bugenhageniga, misjärel ta end lõplikult luterlusest lahti ütles. Hoffmannist sai seejärel üks anabaptistide juhte.
| |||