Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Mecklenburg-Strelitz võttis omaks [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna]] põhiseaduse septembris 1755. Aastal 1806 säästeti seda [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] okupatsiooninuhtlusest tänu [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i eestkostele; aastal 1808 ühines [[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|suurhertsog Karl II]] [[Reini Liit|Reini Liiduga]], kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda [[Napoleon]]i-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]], mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai [[suurhertsog]]i tiitli.
 
Aastal 1866 ühinesastus suurhertsogkond [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa LiidugaLiitu]] ja [[Zollverein|TolliliidugaTolliliitu]], janing sattus [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] mõju alla, mis [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] sai [[Preisi kuningriik]] Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osariik. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Riigipäevale]]. Siiski kandis suurhertsog ikka veel Vendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodseks. Taas kasvas kihutustegevus demokratlikumademokraatlikuma põhiseaduse eest ja Saksa Riigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai [[Adolf Friedrich V (Mecklenburg)|Adolf Friedrich V]], suurhertsog [[Friedrich Wilhelm II (Mecklenburg)|Friedrich Wilhelmi]] poeg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt.
 
== Järelmid ==
139 574

muudatust