Vatla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
sõnastuse parandamine
10. rida:
Vatla piirkonna ajalugu ulatub [[Muinasaeg|muinasaega]], mille tõestuseks on [[Vatla maalinn]]. 14. sajandi alguses kuulus Vatla küla nagu ka paljud teised ümberkaudsed alad [[Liivimaa ordu|Liivi Ordule]]. 1320 müüs ordu meister [[Gerhard von Jork|Gerhard von Jorke]] küla [[Padise klooster|Padise kloostrile]]. 1402 läks küla maadevahetuse käigus [[Lihula klooster|Lihula tsistertslaste naiskloostri]] omandisse. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] järgselt 1581, läksid kloostri maad Rootsi riigile, kes jagas need läänidena eraomandisse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16686&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=vatla&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotim0KgCAQBe%252ByFyj7Il6HiaWkRBFqNYjo7mn1a%252BYNj6FwGZQDo%252FlEoDqQNd4bCXEuRPM%252BrZR7DWKJqcp42iQ5tqCDg%252BP3ANp%252Bqswe5NgvkRedZwXSgYb7fgCOgSS9|Pealkiri=Vatla mõis|Väljaanne=Rahvusarhiivi kinnistute register|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
 
Vatla küla doneeris kuningas [[Zygmunt III Waza|Sigismund III]] koos [[Õeküla]] (''Hoyküll''), [[Ridase]] (''Redes'') ja ''Karefär'' küladega [[Joachim Greve|Joachim Grevele]] (ka Grewe, Greffe), kes rajas Vatlasse mõisa. Täpset mõisa asutamisaega ega ka kohta pole siiski teada, veel 1615. aastal nimetatkse Vatlat üksnes külana (''Wettelkylby'').<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.938:42|Pealkiri=Eestimaa riigimaade vakuraamat; EAA.1.2.938; 1615|Väljaanne=Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikad (Saaga)|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
 
1649 oli mõisa valdajaks Joachim Greve poeg Ernst Greve, kelle käest 1668 pärisid mõisa tema lesk Catharina (sündinud Hastfer) ja poeg Christoph Otto Greve.<ref name=":0" />
 
1671 immiteeriti mõis Lihula ja Matsalu mõisate omanikule [[Claes Tott|Claes Tottile]], kes suri 1674 ilma järglasteta. MõisaTotti valdused päris tema onu, vabahärra [[Sten Bielke]], Claes Totti onu. Peale Bielke surma 1684 mõis riigistati.<ref name=":0" />
 
1686. aastast pärinevates reduktsiooni dokumentides on muuhulgas kirjeldatud ka mõisa toonaseid hooneid, mis olid üsna viletsas seisus. Mõisa härrastemaja oli pooleliolev, 1678 alustatud, kuusepalkidest korstnata õlgkatusega ehitis, millel puudusid uksed ja aknad, põrandad olid kohati laudadest, kaetud õlgkatusega. Mõisa juurde kuulusid veel kuusepalkidest ja õlgkatusega tall, kaks kuuri, kolm rehehoonet, looma- ja lambalaut. Mõisa kõrval põllul asus vana tuuleveski post, mille juurde kuuluvad veskikivi ja metallosad vedelesid aga mõisa hoovis. Mõisast veerand miili kaugusel oli uus kõrtsihoone, mis ehitatud mõni aasta varem põlenud hoone asemele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1959|Pealkiri=Vatla mõis. Ajalooline õiend|Väljaanne=Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
 
=== Manderstiernad, Silfwerharnisk ===
[[Fail:Manderstierna CoA.png|pisi|von Manderstierna suguvõsa vapp]]
1696 doneeriti mõis kindral [[Adam van der Weyde|Adam van der Weydele]].

1714 oli mõisa valdajaks kapten [[Friedrich Karl von Toll]] (suri 1720).
 
1732 valdas mõisa Friedrich Karl von Tolli lesk, Magdalene Helene (sündinud [[Derfelden|von Derfelden]]). Mõisa hooned olid osaliselt halvas seisukorras. Mõisa juurde kuulus veski ja üks kõrts Pärnusse viiva tee ääres.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/adramaad/index.php/protokollid/view?id=4|Pealkiri=1732. aasta adramaarevisjoni protokollid|Väljaanne=Rahvusarhiivi adramaarevisjonide andmebaas|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
 
1733 läks mõis restitutsiooni korras tagasi parun Bielke järglastele. Mõisa valdajaks sai Sten Bielke poja Thure Bielke tütre Brita Christina abikaasa, rüütelmeiser ja vabahärra [[Johann von Manderstierna]], kelle surma järel jäi mõis tema lesele Brita Christinale. Viimane pärandas 1759 mõisa omakorda edasi pojale, [[Thure Johann von Manderstierna|Thure Johann (Jaan) von Manderstiernale]]. 1767 päris mõisa Thure Johanni vend haagikohtunik [[Sten Göran von Manderstierna]]. Talle kuulusid ka [[Matsalu mõis|Matsalu]], [[Lihula mõis|Lihula]], [[Sipa mõis|Sipa]] mõisad.<ref name=":0" />
 
Manderstiernade käes oli mõis 50 aastat. 1783 pantis Sten Göran von Manderstierna mõisa 40000 hõberublaga 45 aastaks maanõunik krahv [[Berend Heinrich von Tiesenhausen|Berend Heinrich von Tiesenhausenile]], kes kinkis mõisa oma tütrele, Charlotte Christina von Silfwerharnisk (abikaasa [[Karl Ernst von Silfwerharnisk|Carl Ernst von Silfwerharnisk]]).<ref name=":0" />