Küberkaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P järelvalve > järelevalve |
||
46. rida:
Küberrelva eesmärgi täitmiseks läheks tavaliselt vaja palgasõdurit või spiooni. Eesmärk ise on illegaalne ning kui see viiakse täide rahuajal, võib seda lugeda rahu rikkumiseks. Sihtideks võivad olla:
* süsteemide või nende operaatorite '''
* andmete või intellektuaalse vara, näiteks patendid, autoriõigused, '''vargus''', mis jaguneb ärilise informatsiooni varguseks ja valitsuse või sõjaväe siseinformatsiooni varguseks;
* '''hävitus''', mis jaguneb andmete ja programmide hävituseks, riistvara hävituseks, mida esineb harvemini, ja elektromehaaniliste süsteemide ning protsessorite hävituseks, millel on kõige ekstreemsemad tagajärjed, näiteks inimelu kaotus või suured majanduslikud kahjud.
77. rida:
Eesti tutvustas 2004. aastal, kohe pärast NATOga ühinemist, mõtet luua NATO küberkaitsekeskus. 2006. aastal kiitis [[NATO ülemjuhataja]] (''Supreme Allied Commander'') idee heaks ning 2007. aastal algasid läbirääkimised, et leida potentsiaalseid sponsoreerivaid riike.<ref name="c4Ajx" />
Keskus
[[Tallinn Manual]] rahvusvahelise seaduse rakendamine [[kübersõda|kübersõjale]] loodi 2009. aastal eesmärgiga kehtestada rahvusvaheline küberseadus, uurides eelkõige, kuidas allub kübersõda kui uus sõjaliik senistele seadustele. Selle tagamiseks on CCDCOE välja arendanud programmi, mis põhineb kahel alustalal: arusaadav eesmärk uurimiseks ja praktika. Tallinna Manuaal pöörab erilist tähelepanu rahvusvahelisele ''jus ad bellum'' seadusele, mis sätestab põhjused, miks asuda relvastatud konflikti ning ''jus in bello'' seadusele, mis sätestab relvastatud konfliktis osalejate ja sellest mõjutatute õigused ja kohustused. Tallinna Manuaal pole niivõrd ametlik dokument, kuivõrd sõltumatute ekspertide hinnang. Manuaal ei ole loodud esindamaks CCDCOE keskuse ega ühegi NATO liikmesriigi või liitlase ametlikku arvamust.<ref name=":1" />
Tallinn 2.0 on algse Tallinna Manuaali laiendus, mis kavatsetakse avaldada 2016. aastal. Tallinn 2.0 keskendub peamiselt esiteks kõige hävituslikumatele kübersüsteemidele, mis kvalifitseeruvad relvastatud rünnakutena. Sellest tulenevalt saavad liikmesriigid nendele süsteemidele vastata enesekaitse korras. Teiseks keskendub Tallinn 2.0 küberoperatsioonidele, mis leiavad aset relvastatud konfliktis. Kuna need küberrünnakute liigid on liikmesriikide jaoks kõige enam murettekitavad, siis keskendub enamus uurimusest just nendele probleemidele. Vähesemal määral tudeeritakse, mis seadused kehtivad NATO liikmesriike igapäevaselt kimbutavale pahavarale, mis ei kvalifitseeru eelmainitud küberrünnakutena. Tallinn 2.0 samuti uurib, kuidas kehtivad küberruumis rahvusvahelised põhimõtted nagu iseseisvus, pädevus, nõuetekohane hoolsus ja sekkumise keeld. Sarnaselt Tallinna Manuaalile esindab ka Tallinn 2.0 vaid sõltumatute ekspertide hinnangut eelnimetaud probleemidele.<ref name=":1" />
133. rida:
* [https://www.cert.org/about/ CERT Division of the Software Engineering Institute (SEI)]
* [https://www.ria.ee/ee/cert.html Turvaintsidentide käsitlemine CERT Eesti]
* [http://www.radioradicale.it/scheda/376505/rassegna-di-geopolitica-il-manuale-tallin-cyber-difesa-e-diritto-internazionale Rassegna di Geopolitica. Il 'Manuale Tallin': cyber-difesa e diritto internazionale] Geopoliitika ülevaade.
[[Kategooria:Küberkaitse| ]]
| |||