Pühak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
 
== Kristluses ==
[[Katoliiklus]]es ja [[Õigeusk|õigeusu]]s on pühakute eestkoste ja abi [[palve|palumine]] laialdaselt levinud. Paljud [[pühakoda|pühakojad]] on pühendatud pühakutele. Igal pühakul on oma mälestuspäev [[kirikukalender|kirikukalendris]]. [[Ristimine|Ristimisel]] ristitakse laps pühaku nime (pühakute nimede) järgi, et pühak (pühakud) teda edaspidises elus kaitseks. [[Kaitsepühak]]ud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[Euroopa]] kaitsepühakuks [[püha Birgitta]]. [[Vana-Liivimaa]] oli pühendatud pühale [[Neitsineitsi Maarja]]le – Maarjamaa, [[ladina keel]]es ''Terra Mariae'' ehk ''Terra Mariana''.
 
[[Kirik]]likus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles ''Sanctus'' ja ''Sancta'', lühendatult ''S.''; [[kirikuslaavi keel]]es ''Святый'' ja ''Святая'', lühendatult ''Св.'') enamasti neid isikuid, keda [[kirik]] on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). [[Kanoniseerimine|Kanoniseeritud]] pühakute arv ulatub tuhandeteni.