Hiina meditsiin: erinevus redaktsioonide vahel

20. sajandil toimus lääneliku meditsiini ülevõtmisega ka hiina meditsiini uuenemine ja teisenemine. Alates 1950. aastate keskelt algas oma klassikalise meditsiini uute võtetega uurimine ja vaikne taaselustumine. Seda ja sellega seotud elu toitmisviise, nüüd juba ''[[qigong]]''<nowiki>'</nowiki>i nime all, on sealtpeale püütud uut moodi rakendada, ühendades neid läänelike uurimismeetodite ja saavutustega. See tähendas taoislike praktikate (alguses [[pneumateraapia]] nime all) uurimist ja kliinilises ravis edukat rakendamist. Hiina klassikaline meditsiin (tuntud ka hiina traditsioonilise meditsiini nime all), taoistlikud praktikad ja ''qigong'' on läänemaailmas saanud osaks nii teadusuuringutes, [[New Age]]'i liikumises kui ka [[alternatiivne meditsiin|alternatiivses meditsiinis]]. Käesoleval sajandil on Hiina soliidsed kirjastused hakanud välja andma terveid "qigongi''qigong''<nowiki>'</nowiki>i klassika raamatukogusid" – taoistlikku kaanonisse kuuluvate tekstide sarju.<ref name="AqEJs" /> 2000. aastal alustatud haiglasüsteemi reformi järel on hakanud tekkima privaatkliinikuiderakliinikuid ja -haiglaid. Paljudes neist pole omanikud saanud läänelikku meditsiiniharidust ja enamuses neist praktiseeritakse ida meditsiini.

* {{Cite book|last=Porkert |first=Manfred |title=The Theoretical Foundations of Chinese Medicine |publisher=MIT Press |year=1974 |isbn=0-262-16058-7 |ref=harv}}