Väliskaubandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Taimitamme (arutelu | kaastöö) Viited |
Taimitamme (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
5. rida:
Riik saab tarbeesemeid, mille tootmine selle territooriumil võimalik ei ole. Riik saab neid tooteid, mille tegemine kohapeal oleks väga kallis, odavamalt. Väliskaubandus võimaldab riikidel spetsialiseeruda nende tarbeesemete tootmises, mille jaoks on riigis sobivad ressursid. See aitab kaasa tööstuse ja põllumajanduse arengule. Välise konkurentsi kartus aitab kaasa kohaliku toodangu kvaliteeti parandamisele ning ennetab kohalikke monopole. Väliskaubandus toob inimesi erinevatest riikidest teineteisele lähemale.
== Ülemaailmse kaubanduse [[omadused]]<ref>{{Netiviide|Autor=Samuelson, Paul|URL=https://www.aeaweb.org/articles?id=10.1257/jel.39.4.1204|Pealkiri=A Ricardo-Sraffa Paradigm Comparing the Gains from Trade in Inputs and Finished Goods|Väljaanne=Journal of Economic Literature|Aeg=2001
Ülemaailmselt kauplemine annab tarbijatele ja riikidele võimaluse avastada uusi turge ja tooteid. Väliskaubanduses on peaaegu kõik tooted: toit, riided, varuosad, nafta, juveelid, vein, aktsiad, valuuta ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, konsultatsioonid ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul on [[eksport]] ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on [[import]]. Importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt maksebilansis.
68. rida:
|}
== Suurimad väliskaubanduse riigid <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.wto.org/english/news_e/pres17_e/pr791_e.htm|Pealkiri=Juhtivad kauba importijad ja eksportijad|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=2017}}</ref> ==
{| class="wikitable"
| |||