Kirumpää piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P enamike > enamiku
6. rida:
[[File:BM09012Am.jpg|pisi|Kirumpää piiskopilinnuse asendiplaan, 1801. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
==Linnuse rajamine==
Linnus rajati [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba–kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli tasee mingil kujul olemas juba [[13. sajand]]i lõpul.
 
[[Jüriöö ülestõus]]uga alanud eestlaste mäss oli seotud ka Kirumpäega. 26. mai –maist 1. juunini toimunud [[Otepää-Vastseliina lahing|Otepää-Vastseliina lahingu]] ajal oli tolleaegses [[Kiräpä]]s ordu väeosade peakorter eesotsas lõunarinde ülemjuhataja [[Dietrich von Rambov]]iga. Otepäel asus samal ajal Tartu piiskopi vägede staap [[Johan Üxküll]]i juhatusel.
 
==Hoone juurdeehitused==
Algne linnus kujutas endast väikest [[tornlinnus]]elaadset kindlustatud maja, mida peeti arvatavasti piisavaks sõja–sõja- ja kaubatee kaitsmiseks ja sealse liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust mitmeidmitu kordikorda laiendatud – esmalt laiendati tornlinnust [[kabel]]iga, hiljem täiendati seda lisaehitustega, mis muutis selle ruudukujulise põhiplaaniga (küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit) [[kastell|kastell-]]linnuseks. Umbes [[1500]]. aastast on teada, et linnust täiendati ümartorni ja [[eeshoov]]iga.
 
==Linnuse häving==
Linnus sai tugevasti kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, mil lahkuvad ordu–ordu- ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud.
 
Aastal [[1558]] hävitasid [[Venemaa|Vene]] väed linnuse, kuid [[1627]] võeti see siiski uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene–Rootsi sõja ajal [[1656]]. aastal.
 
==Kirumpää asula==
EnamikeEnamiku Eesti alade linnuste ümber kujunesid [[kaupmees]]te ja [[käsitööline|käsitööliste]] asulad – [[alev]]id. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk leeride peatumine siin on andnud nime Leerimäele – linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed.
 
Teadaolevalt peatusid siin [[1701]]. aasta septembris, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, Rootsi väed.
 
Kirumpää alev hävis arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui [[1784]]. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus [[kreis]]i–i- ehk maakonnalinn [[Võru]], muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult kaugmaantee. Võru rajamisel kasutati linnusevaremeid kivimurruna, mistõttu praeguseks on linnusest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad.
 
Kui 1970ndate aastate algul avati liikluseks Tartu-VõruTartu–Võru uus noolsirge maantee, jäi Kirumpää ka maanteedevõrgu suhtes kõrvalisse kohta. Sealtkaudu kulges vaid Postitee nime all tuntud vana maantee. Linnusevaremed paistavad küllaltkiüsna hästi kätteka teisel pool Võhandu jõge kulgevale Võru ringteele, eriti aastaaegadel, mil puud lehes ei ole.
 
==Pildid==
51. rida:
{{commonskat}}
*[https://archive.is/20121128234207/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/020/002.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Kirumpää linnuse plaan]
*[https://archive.is/20121128193307/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/020/001.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Kirumpää linnuse ümbruskonna plaan u. 1682. aastast]
* ''Chiriempe'' ehk Kirumpää [[Giacomo Gastaldi]] 1562. aasta kaardil: [http://www.raremaps.com/gallery/detail/32237 Il Disegno de Geografia Moderna del Regno di Polonia, e Parte del Ducado di Moscovia, con parte della Scandia , e parte de Suevia, con molte Regioni, in quelli. Et la provincia de Ustinga e quella di Severa in sino al mare maggiore]