Metronoom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P (GR) File renamed: File:Digital metronome.jpg → File:Seiko DM-20 20060910.jpg File renaming criterion #3: To correct obvious errors in file names, including misspelled [[c::en:Noun#Proper nouns and c... |
PResümee puudub |
||
10. rida:
[[Etienne Loulié]] kasutas esimesena reguleeritavat pendlit esimese mehaanilise metronoomi valmistamiseks [[1696]]. Sellel puudus käivikregulaator ja see ei teinud liikudes mingit häält. Selleks, et saada õiget takti, tuli jälgida hetke, mil pendel läbib püstsihi: kõige vasakpoolsem ja kõige parempoolsem asend muutusid pidevalt, sest töö käigus pendli [[amplituud]] vähenes.
*MM 60 tähendab [[tempo]]t 60 [[löök (muusika)|löök]]i ([[meetrum]]i 1 osa) [[minut]]is
19. rida:
Mehaaniline metronoom kasutab pendli otsas olevat reguleeritava asukohaga raskust. Tempo kiirendamiseks tuleb raskust libistada allapoole, pendli algusele lähemale, tempo kiirendamiseks ülespoole, pendli algusest kaugemale. Niisugune mehhanism on tuntud kahe kaaluga pendlina, sest mehhanismi sisemuses on veel teine, jäigalt kinnitatud raskus, mida pole väljastpoolt näha. Pendel võngub fikseeritud tempoga edasi-tagasi ja iga kord, kui ta äärmisse punkti jõuab (ükskõik kas vasakusse või paremasse), kostab klõpsuv heli.
Tänapäeval on enamik metronoome elektroonilised ja kasutavad töö täpsuse säilitamiseks [[kvarts]]i
Keerulisemad metronoomid suudavad tekitada korraga kaht või isegi enamat rütmi. Eri rütme tähistatakse eri toonidega, mis erinevad üksteisest helikõrguse, [[helitugevus]]e ja/või [[tämber|tämbri]] poolest.
{{commonscat|Metronomes|Kategooria:Metronoomid}}
| |||
