Ava peamenüü

Muudatused

linkide olemasolu kontroll
Foto: Alar Madisson (EKM).]]
 
'''Eesti Kirjandusmuuseum''' (lühend '''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riigi [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017012 Eesti Kirjandusmuuseumi põhimäärus] Riigi Teataja (vaadatud 1429.0910.2017) </ref>
 
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute Tippkeskus]],<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 0629.0910.2017)</ref> mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist.
 
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb EKM Teaduskirjastus (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed olulised EKM Teaduskirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 0829.0910.2017) </ref>
 
Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt evalveeritud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/Evalveerimise%20raport_EV100_Eesti%20Kirjandusmuuseum_humanitaarteadused%20ja%20kunstid.pdf Evalveerimise raport_EV100_Eesti Kirjandusmuusem_humanitaarteadused ja kunstid.pdf] (vaadatud 0829.0910.2017)</ref>
 
== Ajalugu<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/ajalugu.html Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 0829.0910.2017)</ref> ==
[[Pilt:ELM-1 2017.tif|pisi|EKM pärast 2017. aasta remonti. Foto: Alar Madisson (EKM).]]
EKMi ajalooks võib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on läbi aegade mänginud muuseumi kujunemisel põhilist rolli.
1995. aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks [[teadusasutus]]eks.
 
1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://www.ester.ee ESTER] (vaadatud 0429.0910.2017)</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta.
 
1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad, kuid alates 2014. aastast [[Etnomusikoloogia osakond]]a EKMis enam ei eksisteeri.
 
2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 0829.0910.2017)</ref>
 
== Struktuur ==
[[Pilt:ELM-3 2017.tif|pisi|EKM Pepleri tänava poolt (2017). Foto: Alar Madisson (EKM).]]
Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 0529.0910.2017)</ref>
 
1. [[Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu|Arhiivraamatukogu]] (asutati 1909), kelle ülesandeks on koguda, säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha kõiki eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale.
{{Vaata|Eesti Rahvaluule Arhiiv}}
 
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on aastal 1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i juurde asutatud [[folkloor]]i kesk[[arhiiv]].<ref>[http://www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv] (vaadatud 0429.0910.2017)</ref>
ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt. huvilisi.
 
Osakonna eesmärk on eesti folkloori ja folkloristika tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -žanride uurimisega. Näiteks uuritakse [[rahvajutt]]e ja [[rahvausund]]it, kujundkõne. Samuti analüüsitakse folkloori väljendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvapäraseid teadmisi [[astronoomia]]st, [[botaanika]]st ja meditsiinist. Eesti arhiivides leiduvate materjalide põhjal on koostatud rahvajuttude, lühivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma käsitlusi folkloorist ja võrrelda nüüdisaegset folkloori varasemaga.
 
Folkloristikaosakond tegeleb ka toimetamise ja publitseerimisega. Näiteks antakse välja kahte erialaajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 0429.0910.2017)</ref> ja Mäetagused;<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 04.09.2017)</ref> rahvausundile pühendatud aastaraamatut Sator;<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 0429.0910.2017)</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet Reetor; artiklikogumike sarja Tänapäeva folkloorist jt. trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e.
 
== Andmebaasid ==
EKMis on ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/andmebaasid.html Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 03.10.2017)</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid](vaadatud 03.10.2017)</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/digihumanitaaria.html EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 0329.10.2017)</ref>
Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 0429.0910.2017)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref> [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK](vaadatud 0529.0910.2017)</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [http://krzwlive.kirmus.ee/ Kreutzwaldi sajand]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija.
Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share lehele, <ref>[https://metashare.ut.ee META-SHARE] (vaadatud 0329.10.2017)</ref>praeguseks on lisatud sinna tekstid „1001 lastemängu aastast 1935“.<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 0329.10.2017)</ref>
=== Kivike ===
Kõige kesksem andmebaas EKMis on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda EKMi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 0329.10.2017)</ref> Praeguseks on Kivikeses 335668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 0329.10.2017)</ref>
 
== Direktorid<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/ajalugu.html Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 0829.0910.2017)</ref> ==
[[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum klaasgalerii.
Foto: Alar Madisson (EKM).]]
Anonüümne kasutaja