Lembit (suurtükipaat): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukaparandus
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
→‎Vabadussõjas: Lisatud pisut infot 1926 ilmunud raamatust.
121. rida:
Novembris 1918 võtsid eestlased laeva lahkuvatelt sakslastelt üle ja nimetasid 18. novembril 1918 Lembituks. Sellest sai (koos [[vahilaev]]aga [[Laene]]) esimene [[sõjalaev]], millele heisati Eesti lipp. Laev oli ülevõtmisel halvas seisukorras ja [[suurtükk]]idel puudusid lukud. Komandöriks sai [[mitšman]] Priidik Kriisk, kes ei olnud aga ülesannete kõrgusel. Remont ja laeva kordaseadmine võttis palju aega ja laevas kippusid pead tõstma kommunistid. Kutsutud üles punalippu heiskama ja vahepeal korda saanud suurtükkidest isegi linna pommitama. Sellest teada saanud ja olukorda selgitama läinud üldorganisaator [[Johan Pitka]] tagandas esialgse komandöri, viis laevalt kaasa 2 mässuõhutajat ja määras hiljem saadud ametliku volituse alusel uueks komandöriks mitšman [[Jaan Klaar]]i.
 
Esimene väljasõit toimus 23/24. detsembri öösel [[Kunda]] alla, et toetada dessanti vastase tagalas. Alates sellest ajast osales Lembit [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] kõigis Eesti merejõudude operatsioonides, olles sõja algupoolel sageli Merejõudude juhataja Johan Pitka lipulaev. Võib pidada aktiivseimaks Eesti sõjalaevaks Vabadussõjas.

1919. a mai keskel Luuga lahe poole operatsioonile sõites sattus Lembit madalikule, kuid tõmmati kohapeal viibinud dessantlaevade abiga tõsisemate tagajärgedeta vabasse vette ja jätkas sõitu.

Muuhulgas sisenes Lembit 1919. aastal vastupealetungi käigus pärast [[Utria dessant|Utria dessandi]] toetamist [[Narva jõgi|Narva jõele]] ja [[Landesveeri sõda|Landeswehri sõjas]] Riia operatsiooni käigus edukalt [[Daugava]] jõele.
 
==== Väljavõte päevaraamatust 1919 ====