Karl Burman vanem: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
==Elukäik==
Lõpetas [[1896]]. aastal Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.
 
[[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> 1912–1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I Maailmasõjamaailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõud, hiljem vabakutseline.
 
1941. aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen|August Janseniga]] rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend [[Paul Burman|Paul Burmani]] töid<ref name="ES, 1942" /> ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.
 
=== Arhitektina ===
Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui omaenda jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maja Buschi majaks.
 
Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
Akvarelli viljeles Burman juba kooliajast. Varastes piltides on märgata [[impressionism|impressionismi]] mõju. Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke [[Peterburi]] ja [[Helsingi]] sadamamotiive ning seeria maastikke [[Soome|Soomest]]. Ta võttis osa pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911 esines koos [[Paul Burman|Paul Burmaniga]] Riias ning 1917 toimus isikunäitus Tallinnas. 1920-ndate akvarellid olid dekoratiivsemad. 1930-ndatel muutus tööde käsitluslaad tasakaalukaks ja koloriit vaoshoitumaks.
 
[[1939]]. aastal käis koos pojaga kuuajasel reisil [[Rootsi|Rootsis]], kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ja maalis hulga huvitavaid [[Stockholm (linn)|Stockholmi]] motiive.<ref name="ES, 1942" /> Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.
 
Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.
145 313

muudatust