|
=== Enne esimest maailmasõda ===
Algelised bioloogilise sõja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nähti loomakorjuste ningja nakkuste hävitavat mõju vaenlasele. Kaevude mürgitamine oli üheks levinumaks viisiks vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. sajandisse. Näiteks 6. sajandil eKr mürgitasid assüürlased seenega vaenlase kaeve, et põhjustada nende vägedes deliiriumit. 1346. aastal viskasid Kuldse hordi mongolid enda katku surnud sõdalasi ja vange üle Kaffa linna müüride. See on välja toodud ühe põhjusena, miks must surm võis levida Euroopasse.<ref name=":0" />
Biorelvade kasutamine muutus keerulisemaks 19. sajandil, mil [[Robert Koch]]i, saksa arstiteadlase [[Kochi postulaadid|postulaadid]] ningja mikrobioloogia areng võimaldasid patogeene isoleerida ja toota.<ref name=":0" />
=== Esimene maailmasõda ===
Väidetavalt katsetas Saksamaa bioloogilist sabotaaži salajastel operatsioonidel, kus haigust tekitavate bakteritega (''Bacillus anthracis'' e antraks e Siberi katk ja ''Pseudomonas pseudomallei'') nakatunud hobuseid ningja veiseid veeti Ameerika Ühendriikidesse ning mujale. Samu agente kasutati ka Rumeenia lammaste nakatamiseks, kes olid mõeldud Venemaale eksportimiseks. Saksamaa eitas neid ja ka kõiki muid biorelva kasutamise väited.<ref name=":0" />
1924. aastal ei leidnud Rahvasteliidu alamkomitee kindlaid asitõendeid, et Saksamaa oleks sõjas kasutanud biorelvi, kuid sellest hoolimata kehtestati 17. juunil 1925 [[Genfi protokoll]].<ref name=":0" />
=== Teine maailmasõda ===
Saksamaa, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ningja Nõukogude Liit alustasid ambitsioonikate bioloogiliste relvade programmidega.<ref name=":0" /> Kõige kaugemale jõudis biorelvaprogrammiga ilmselt Jaapan, kes asutas okupeeritud Mandžuurias 1932. aastal üksuse 731.<ref name=":1" /> Programmi kuulus enam kui 150 ehitist, 5 satelliidilaagrit ningja 3000 teadlast.<ref name=":0" /> Nimetatud üksus kasutas vahemikus 1932–1945 Hiina, USA, Inglise, Austraalia ja Nõukogude Liidu sõjavange selleks, et katsetada nendel antraksi (''Bacillus anthraci''s), meningiidi tekitaja (''Neisseria meningitidis''), düsenteeria (''Shigella spp''.), koolera- (''Vibrio cholerae'') ja katkubakterite (''Yersinia pestis'') toimet ningja kasutamist. Arvestuslikult suri nimetatud haigusetekitajate tõttu Ping Fangi keskuses umbes 3000 vangi.<ref name=":1" /> Bioloogilise relvaga rünnati vähemalt ühtteist Hiina linna, nakatades inimesi katkupisikuga nakatunud kirpudega. Nii näiteks pommitas Jaapani armee õhuvägi 1940. aastal Ningbo linna pommidega, mis sisaldasid kirpe, kes kandsid muhkkatku. Selline ründamismeetod ei olnud siiski kuigi efektiivne, sest näiteks 1941 rünnakus Changde linna vastu said surmava nakkuse 1700 Jaapani sõdurit ja ohvitseri, haigestus üle 10 000 jaapanlase. Olukord, kus “relv” ei suuda valida “oma” ja “vaenlase” vahel, sundis taolised rünnakud lõpetama.<ref name=":1" />
ÜhendkuningriikÜhendkuningriigis hakkas oma programmi kallal tööle Porton Downis, teadlaste töörühma juhtis seal mikrobioloog Paul Fildes. Riiklikul tasandil juhtis programmi peaminister Winston Churchill ise ning peagi olid välja töötatud antraksi, botulismi, brutselloosi ja tulareemia relvastatud variandid. Selle programmi testimise käigus nakatati Šotimaal Gruinardi saar järgmiseks 56 aastaks antraksiga. Kuigi Ühendkuningriik neid biorelvi kunagi sõjas ei kasutanud, olid nad esimesed, kes suutsid edukalt arendadatöötada välja surmavate patogeenide relvastatud variandid ning neid tööstuslikult toota.<ref name="Lr924" />
1942. aastal, pärast Ameerika Ühendriikide sõtta sisenemist loodi Fort DetrickisseDetrickis USA Marylandi osariigis George W. Mercki juhtimise all biorelvade uurimise programm. Seal loodud bioloogilisi ja keemilisi relvi katsetati Utah's Dugway väljadel, valmis tehti 5000 antraksiga täidetud pommi. Peagi loodi kompleksid antraksi, brutselloosi ja botulismi masstootmiseks vajalikud asutused.<ref name=":0" />
Teise maailmasõja viimaste kuude jooksul kavatses Jaapan katkuga rünnata USA tsiviilisikuid San Diegos California osariigis. Rünnaku pidi algama 22. septembril 1945, aga see jäi ära, sest Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945.
* 1957 – Ida-Euroopa pressi teatel kasutas Suurbritannia Omaanis biorelva.
* 1961 – hiinlased väitsid, et Ameerika Ühendriigid põhjustasid Hongkongis kooleraepideemia.
* 1964 – Nõukogude ajaleht Pravda väitis, et USA militaarüksused Kolumbias ningja Boliivias kasutasid bioloogilisi agente talupoegade vastu.
* 1696 – Egiptus süüdistas “imperialistlikke agressoreid” biorelva kasutamises Lähis-Idas, täpsemini koolera epideemia põhjustamises.<ref name=":0" />
=== Inimvastased relvad ===
Ideaalse inimvastase biorelva tunnusteks on kõrgesuur nakatumisoht, kõrgesuur mürgisus, vaktsiinide puudumine ja efektiivse rünnakvektori olemasolu. Relvastatud toimeainete stabiilsus ehk võime säilitada enda mürgisus ja nakatuvus üle pika aja, jooksul võib samuti olla kasulik, eriti sõjaväelises kasutusvaldkonnas. Ka võetakse arvesse loomislihtsust. Olenevalt kasutajast võib olla tähtis ka relva kontrollitavus.
Tihti ei ole bioloogilise vahendi loomine raske, sest paljusid relvi saab kiiresti, odavalt ja kergelt toota. Pigem on peamisteks probleemiseks selle relvastamine, hoiustamine ja rünnakvektori loomine või avastamine. Näiteks peetakse antraksibatsilliantraksipisikuid (põrnatõvebatsillpõrnatõvepisikuid) efektiivseks vahendiks mitmel põhjusel. Esiteks loob see vastupidavaid spoore, mida on pihustatavalt lihtne levitada. Teiseks ei nakka see inimeselt inimesele, mistõttu ei ole sekundaarsed nakatumised võimalikud. Suremuse määr patsientide puhul, kes korrektset ravi ei saa, on 90% või kõrgemsuurem.<ref name="ltb16" /> Haigust saab siiski antibiootikumidega vaos hoida, seetõttu ei seda kasutav personal ohus.
Endine USA bioloogilise sõja programm kategoriseeris enda relvastatud inimvastaseid bioloogilisi vahendeid surmavateks teguriteks või ohutuks tegevateks teguriteks.
==== Taimedevastased relvad ====
Ameerika Ühendriigid arendasid põllutaimede vastase võimekuse külma sõja ajal, mis kasutas vaenlase põllumajanduse hävitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ningja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase põllumajanduse hävitamine strateegilisel tasemel võib sõjas vähendada Nõukogude agressiooni. Arendati välja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli või pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. Herbitsiidid kategoriseeritakse samuti bio- ningja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need töötavad sarnaselt biomürkidelebiomürkide ningja bioregulaatoritelebioregulaatoritega. [[Põletatud maa taktika]]<nowiki/>t '''('''sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku [[Elu|eluks]] vajaliku) kasutati nii Vietnami sõjas<ref name="hSs02" /> kui ka Eelami sõjas Sri Lankal.
Kui Ameerika Ühendriigid 1969–70 enda vaenuliku bioloogilise sõja programmi lõpetasid, oli enamik biorelvadest nende arsenalis just taimnakkuste kujul.
Bioloogiline sõda võib spetsiaalselt sihtida taimi, et hävitada põllusaadusi või hävitada taimestikku. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia avastasid herbitsiidid teise maailmasõja ajal ning alustasid herbitsiidi sõjaherbitsiidisõja programmi, mida kasutada Malayas ningja Vietnamis.
==== Kariloomadevastased relvad ====
Loomade ründamine on bioloogilise sõja ala, mille eesmärgiks on hävitada loomressurssi. Esimese maailmasõja ajal arreteeriti saksa agendid, kes üritasid sõjaloomi nakatada antraksiga. Usuti, et samad agendid olid vastutavad varasemate nakkuspuhangute eest hobuste ja muulade seas. Britid nakatasid teise maailmasõja ajal loomade toitu, et Saksamaa kariloomad ei saaks toituda, aga sööta ei kasutatud kunagi. 1952. aastal kasutati Mau Mau ülestõusus aafrika piimapõõsa mürki kariloomade tapmiseks.
80ndatel1980ndatel oli Nõukogude põllumajandusministeerium edukalt välja arendanudtöötanud mitmeid haigusi lehmade, sigade ningja kanade vastu. Neid agente sai aerosoolina lennukitest alla pihustada. Programmi nimi oli Ökoloogia.
Sõjaväliselt on inimesed meelega levitanud jäneste haigust mütsomatoosi Austraalias ja Euroopas, lootuses vähendada sealset jäneste populatsiooni. See oli küll edukas, kuid ajutine, sest ellujääjatel tekkis immuunsus ning arvukus taastus.
=== Avaliku tervishoiu roll ===
On tähtis märkida, et kõiki klassikalisi ningja modernseid bioloogiliste relvade organisme saab taimedest ja loomadest, kes on selle haigusega nakatunud. Üks eranditest on rõuged. Seega on tähtis avalik tervishoid ningja haiguste jälgimine, sest arstid ja veterinaariad on võimelised epideemiate varajastes faasides avastama, kas tegu on bioloogiliste relvade rünnakuga.
Näiteks antraksi puhul on väga tõenäoline, et 24–36 tundi pärast rünnakut tekivad juba väikesel protsendil inimestest klassikalised antraksimürgituse sümptomid. Üks neist on unikaalselt tuvastatav rinnaku röntgenipildilt, mida riiklike tervishoiusüsteemide ametnikud on võimelised tuvastama. Üldine nakkuse peiteaeg inimeste puhul on ligikaudu 11–12 päeva. On arvestatud, et üle 80% elanikkonnast, kes on antraksiga nakatunud, saab enne sümptomite tekkimist õigeaegset antibiootikumravi ning tänu sellele saadakse antraksi põhjustatud suremust minimeerida.
=== Eesti tasemel ===
Eesti pöörab kõrgendatud tähelepanu strateegiliste kaupadega seotud salakaubanduse ennetamisele ja tõkestamisele. Julgeolekuasutused koguvad teavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud keemilise ja bioloogilise materjali salakaubaveost. Analüüsitakse strateegiliste kaupade vedusid ningja nendega seotud riske. Hinnatakse strateegiliste kaupade veoga tegelevaid ettevõtteid ja tõkestatakse kaubavahetus embargoriikidega. Tehakse ametkondadevahelisi strateegilise kauba alaseid koolitusi, kus muu hulgas keemia- ja biorelvade tootmiseks vajalikke materjale ja kaupu. Jätkuvad ühisoperatsioonid ja rahvusvaheline koostöö salakaubaveo tõkestamiseks.<ref name="ITg7Q" />
=== NATO tasemel ===
# Mitu epideemiat. Mitmes kohas nakatatakse inimesi korraga ühe või mitme haigusega.
# Kaitstud inimeste hulgas väiksem haigestumise protsent. Kui samas asukohas, kus paljud on nakatunud ja osad inimesed, kes on majas, kus filtreeritakse õhk, jäävad nakatumata, peaks samuti kahtlema haiguse allikas.
# Surnud loomad. Erinevaid loomi on ajaloos kasutatud, et inimesi haiguste eest hoiatada. Näiteks on linde kasutatud kaevandustes, et avastada kahjulikke gaase. KõrgeSuur järsk loomade suremus võib vihjata, et levib haigus, mis võib ka inimesi mõjutada.
# Tagurpidi levik. Erinevate [[zoonoosid]]e korral levib haigus esmalt loomadele ja seejärel inimestele. Kui inimesed nakatuvad enne või loomadega samaaegselt, peaks kahtlustama haiguse ebaloomulikku levikut.
# Ebatavaline haiguse ilmnemise viis.
| 