Matthias Johann Eisen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "[[Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu|Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo]]", mida täiendas [[1912]]., [[1919]]. ja [[1920]]. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta [[1870. aastad|1870. aastatel]] koos [[Jaan Jung]]iga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. [[1920]]. aastal andis ta välja ka uurimuse "[[Taani hindamisraamat]]u" kohta.
Eisen publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Tema 1903. aastal ilmunud lookese "Tallinnas aastal 2000" alusel on ajaloolane [[Hillar Palamets]] nimetanud teda [[eesti ulmekirjandus]]e rajajaks<ref>Hillar Palamets [http://epl.delfi.ee/news/melu/pilk-sajandi-tagant-tallinn-aastal-2000?id=50780773 Pilk sajandi tagant – Tallinn aastal 2000] EPL, 18.12.1999</ref>.
Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "Kõu ja Pikker". Tema folkloristlikud teosed on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust, nii kasutas Eiseni materjali ohtralt näiteks [[Andrus Kivirähk]] romaanis "[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]".▼
▲Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "Kõu ja Pikker".
Eiseni kõne Otepää Linnamäel peetud peol 2. juulil [[1922]] andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber [[Otepää|Otepääks]].
| |||