Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
Tänapäeval puuduvad katalaani rahvuslusel üheselt selged eesmärgid – on neid, keda rahuldab praegune olukord, on neid kes sooviksid Katalooniale senisest suuremat autonoomiat ja on ka neid, kes näeksid Katalooniat iseseisva riigina. Aastatel 2000–2007 läbiviidud küsitluste kohaselt on iseseisvuse vastased ülekaalus iseseisvuse pooldajate üle.<ref name="Asxef" /> Siiski pooldatakse enamasti järjest laienevat autonoomiat Hispaania riigi koosseisus, mille peamisteks väljendusteks peetakse Kataloonia institutsioonide võimu suurendamist täiendava detsentraliseerimise ja iseseisva rahanduspoliitika loomise tulemusena.<ref name="Guibernau" />
 
2006. aastal toimus Kataloonias referendum 1979. aastal taastatud autonoomia laiendamise küsimuses: 73,9% hääletanutest oli selle poolt ning 20,8% vastu, seejuures osalusprotsent oli aga rekordiliselt madal – 49%. Referendumil vastu võetud muudatused, mis hakkasid kehtima 9. augustil 2006, andsid kohalikule parlamendile senisest suurema autoriteedi maksu-ja justiitsküsimustes ning katalaanidele rahvuse staatuse Hispaanias. Samuti suurenes Kataloonia kontroll lennujaamade, sadamate ja immigratsiooniküsimuste üle.<ref name="nnXyK" />
 
Viimane pöörePööre sündmuste käigus toimus aga [[2010]]. aastal, kui Hispaania [[konstitutsioonikohus]] tunnistas kehtetuks mitmeidmitmed 2006. aastal vastu võetud 1979. aasta Kataloonia autonoomia statuudi parandused. Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks 14 artiklit 223-st ning veel 27 artikli puhul leiti, et on vajalik lisada piirav kirjalik tõlgendus.<ref name="eTUaL" />
 
[[11. september|11. septembril]] [[2013]] korraldati inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks. [[9. november|9. novembriks]] 2014kavandatud[[2014]] kavandatud Kataloonia iseseisvusreferendum viidi Hispaania valitsuse surve tõttu läbi mitteametliku rahvaküsitlusena, millel osalenutest 80,1% olid Kataloonia iseseisvuse poolt. [[27. september|27. septembril]] [[2015]] toimunud valimistel võitsid iseseisvust toetavad parteid [[Junts pel Si]] ja [[CUP]] kokku 72 kohta 135-kohalises regionaalparlamendis. [[10. jaanuar]]il [[2016]] valiti uueks presidendiks [[Carles Puigdemont]], kes lubas jätkata iseseisvumisprotsessi. 
[[11. september|11. septembril]] [[2013]] moodustati
 
inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks. 9. novembriks 2014kavandatud Kataloonia iseseisvusreferendum viidi Hispaania valitsuse surve tõttu läbi mitteametliku rahvaküsitlusena, millel osalenutest 80,1% olid Kataloonia iseseisvuse poolt. [[27. september|27. septembril]] [[2015]] toimunud valimistel võitsid iseseisvust toetavad parteid [[Junts pel Si]] ja [[CUP]] kokku 72 kohta 135-kohalises regionaalparlamendis. [[10. jaanuar]]il [[2016]] valiti uueks presidendiks [[Carles Puigdemont]], kes lubas jätkata iseseisvumisprotsessi. 
[[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2017]] kuulutas Kataloonia parlament välja iseseisva [[Kataloonia Vabariik|Kataloonia Vabariigi]].
 
==Vaata ka==