'''Küberrünne''' ehk '''küberrünnak''' on pahatahtlik tegevus, mis seisneb suunatud sissetungimises võõrasse [[arvutivõrk]]u, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi. KüberrünnakuKüberründe vahenditeks võivad olla pahatahtlikud koodid, [[arvutiviirus|viirused]] ja muud pisi[[programm]]id, mida levitatakse ja/või mis ise paljunedes levivad arvutites, ning kui vaja, häirivad süsteemide ja/või teenuste toimimist. Ka on võimalik [[teenusetõkestamise rünne|pommitada arvutivõrke ülekoormamise eesmärgil]], et need ei saaks enam toimida.
KüberrünnakudKüberründed võivad toimuda nii [[kübersõda|kübersõja]] koosseisus kui ka iseseisvalt.
Seni suurimad [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|Eestit tabanud küberrünnakudküberründed]] leidsid aset [[2007]]. aastal.
[[2017]]. aastal levisid üle maailma [[lunavara]]ga rünnakudründed.<ref>[http://www.err.ee/595969/kuberrunnak-jai-kardetust-vaiksemaks-runnati-ka-eesti-sihtmarke Küberrünnak jäi kardetust väiksemaks, rünnati ka Eesti sihtmärke], ERR,
15. mai 2017</ref>
KüberrünnakuteKüberrünnete- ja intsidentide ärahoidmiseks tuleks [[asutus|asutustel]] (ka [[Ettevõte|ettevõtetel]]) kriitiliselt hinnata oma [[Küberkaitse|infoturbega]] seotud riske ning teha kõik selleks, et kaitsta [[IT-süsteem]]e pahavara ([[lunavara]]) eest nagu näiteks [[WannaCry]] ja [[Petya]]. Üks tõhusamaid meetmeid selleks on rakendada [[ISKE]]t ehk kolmeastmelist etalonturbe süsteemi.<ref>[https://www.ria.ee/ee/pahavara-ennetamiseks-tuleb-kasutusele-votta-iske-meetmed.html Pahavara ennetamiseks tuleb kasutusele võtta ISKE meetmed], RIA, 30. juuni 2017</ref>
Turvaintsidentide käsitlemisega tegeleb Eestis [[CERT-EE]].<ref>[https://www.ria.ee/ee/cert.html Turvaintsidentide käsitlemine CERT Eesti], RIA, 10. jaanuar 2012</ref>
