Karinõmme mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

=== Rootsi aeg, Freyburg ja Bülderingid ===

Mõis rajati [[Karinõmme]] külla arvatavasti 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses. 1592 pantis kuningas [[Johan III]] [[Christoph Seydel von Freyburg|Christoph Seydel von Freyburgile]] palgavõla eest 6 adramaad [[Paimvere]] (''Poinower'') ja 4 adramaad [[Sõnniku]] (''Sönnicke'') küladest, millele kuningas [[Zygmunt III Waza|Sigismund]] lisas juurde 9,5 adramaad Sõnniku külast, 7 adramaad [[Pivarootsi]] (''Piwarotzi'') ja ''Cardina'' küladest ning 1,25 adramaad Paimvere külast. 1608 doneeris kuningas [[Karl IX]] von Freyburgile lisaks ka juba olemasoleva Karinõmme mõisa, mille omakorda konfirmeeris kuningas [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]] 1614. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16789&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Karin%C3%B5mme&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotydENQDAUheFd7gIUETkdwRByQ0NDm3D1QcRYJrAYytN%252F8h2Gwm6RakbxDYEqQaP13soaukQML%252B1Ar%252BcglvCoNNv4jIgpqObF%252But0zkQBzX%252FV2wo0se8D9%252FHOQGYlfRw3oIonfQ%253D%253D|Pealkiri=Karinõmme mõis|Väljaanne=Rahvusarhiivi kinnistute register|Aeg=|Kasutatud=21.10.2017}}</ref>

 

 

1663 pärandas Christoffer Büldering nimetatud valdused edasi oma pojale, leitnant [[Hermann von Büldering|Hermann von Bülderingile]]. 1672 pantis Hermann von Büldering Karinõmme koos Paimvere ja Sõnniku küladega rüütelmeister [[Johann Heinrich von Derfelden|Johann Heinrich von Derfeldenile]], kellele kuulusid ka [[Velise mõis|Velise]], Veltsa ja [[Jädivere mõis|Jädivere]] mõisad (siit peale kuulub Karinõmme pikka aega naabermõisa Veltsaga samasse omandisse). Sipa küla loovutas Büldering aga 1674 võla katteks [[Johann von Mohrenschild|Johann von Mohrenschildile]].<ref name=":0" />

 

=== Derfeldenid, Helwigid ===

 

=== Uexküllid ja teised ===

1839 läks mõis edasi Anna Christina von Roseni tütre, paruness Karoline Sophie Louise von Uexkülli (abikaasa [[Johann Karl von Uexküll]]) valdusse ning sealt 1846 omakorda viimase poja [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll|Bernhard Otto Jakob von Uexkülli]] valdusse, kellele kuulusid ka [[Keblaste mõis|Keblaste]], Aru ja Veltsa mõisad.<ref name=":0" />