Justinianus I: erinevus redaktsioonide vahel

'''Justinianus I''' ('''Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius ''Iustinianus'' Augustus'''; umbes [[482]]–[[565]]) oli [[Bütsants|Ida-Rooma]] keiser aastatel [[527]]–[[565]]. Tema põhieesmärgiks oli taastada [[Rooma keisririik]], mille läänepoolne osa hävines aastal 476 pKr. Ta plaanis [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] restaureerida vallutades selle alad [[frangid|frangi]] ja [[germaanlased|germaani]] hõimude käest. Justinianuse märkimisväärsed teod olid [[Põhja-Aafrika]] vallutamine aastal 533 pKr Trikamaarumi sõjas, Itaalia vallutamine 535-540535–540. aastatel pKr ja [[CorpusRooma iurisõigus]]e civilis|kogu ''[[Corpus iuris civilisecivilis]]'' koostamine aastatel 529-534529–534 pKr.

Justinianus sündis tänapäeva [[Makedoonia|Makedoonia Vabariigi]] alal 482. aastal. PärinesTa pärines talupoegade perest, kes olid Illüüria-Rooma või Traakia-Rooma päritolu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Michael Maas|pealkiri=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Noore mehena läks ta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], kus sai hea hariduse õigus- ning usuteaduses ja Rooma ajaloos.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Browning|pealkiri=Entsüklopeedia “Dictionary of the Middle Ages"|aasta=1986|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Justinianuse onu, Justinus I, oli kõrge auastmega sõjaväelane, kellest sai aastal 518 keiser.

Justinus I valitsemisajal oli Justinianus talle lähedane usaldusisik, näidates üles ambitsiooni ning arvatakse, et ta oli ''de facfacto''to valitseja juba sellel ajal, kuid selle kohta pole kindlaid tõendeid. Arvatakse, et 1. aprillil 527. aastal tegi Justinus temast abikeisri, kuid ka sellel pole otsest tõestust<ref>{{Raamatuviide|autor=John Moorhead|pealkiri=“Justinian.(The Medieval World.)”|aasta=1994|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Roger Crowley|pealkiri=City of Fortune, How Venice Won and Lost a Naval Empire.|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.

Aastal 522, kui Justinianus oli 40-aastane, kohtas ta Theodorat. Kolm aastat hiljem, aastal 525, abiellus Justinianus Theodoraga, kes oli vaesest perest ning töötas erootilise tantsija ja lõbutüdrukuna. Theodora oli Justinianusest 20 aastat noorem. Varasemate seaduste kohaselt ei oleks nad oma klassivahe pärast saanud abielluda, sest Rooma õigus keelas näitlejate ja teiste sobimatute elukutsete pidajatega abiellumise, kuid Justinianuse onu Justinus I võttis vastu seaduse, mis seda teha lubas. <ref>{{Raamatuviide|autor=M. Meier|pealkiri=Justinian: Herrschaft, Reich und Religion.|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Theodora muutus peagi Euroopa poliitikas mõjuvõimsaks isikuks ning nende abielu seadis pretsedendi, millega tulevased keisrid abiellusid alamatest klassidest naistega.

Justinianus ei olnud oma valitsemisajal armastatud, aastal 532 toimunud temavastases mässus hävis peaaegu pool Konstantinoopolit ning hukkus kümneid tuhandeid inimesi. Aastatel 541-542541–542 vaevles Ida-Rooma impeerium katkuepideemias, katku haigestus ka Justinianus. Theodora suri aastal 548, mõne arvamuse kohaselt vähki<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Browning|pealkiri=Justinian and Theodora|aasta=1987|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Justinianus, keda huvitasid kogu elu kristluse doktriinid, pühendus oma elu lõpul üha rohkem usule.

Justinianus suri 14. novembril aastal 565. Tal ei olnud ühtegi last. Thedora oli küll sünnitanud, kuid laps tuli ilmale surnuna. Justinianuse järeltulijaks oli tema õepoeg [[Justinus II]]. Justinianus oli maetud Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse kuni aastani 1204, mil ristisõdades ta hauda rööviti.

== ''Corpus iuris civilis'' ==

Justinianus I tahtis, et Ida-Rooma õigussüsteem oleks sama hea või parem kui Lääne-Rooma õigussüsteem. Lääne-Roomas kirjutati 455 eKr [[kaheteistkümne tahvli seadused]], mis olid ühed esimesed üleskirjutatud õigused. Lääne-Rooma õigussüsteem inspireeris Justinianust koostama Ida-Roomale vastava õigussüsteemi, milleks sai ''[[Corpus iuris civilis]]''. Selle koostamisel lootis ta taastada rahva huvi õigusest arusaamise vastu. Lisaks asutas Justinianus I uusi õigusakadeemiaid, kus ''Corpus iuris cvilistcvilis''t õpetati, ning rõhutas sealse õpetuse kvaliteedi tähtsust. ''Corpus iuris civilis'' oli kirjutatud [[ladina keeleskeel]]es, kuigi põhiline suhtluskeel oli Ida-Roomas kreeka keel. Keelebarjäär raskendas kohalike arusaamist uuest õigussüsteemist ning oli põhiline põhjus, miks rahval ei tekkinud huvi õigusest arusaamise vastu.