Hakk: erinevus redaktsioonide vahel

Hakipaar veedab terve elu koos, isegi toitu otsitakse sageli paarikaupa. Pesitsevad nad [[Koloonia (bioloogia)|seltsinguliselt]] kirikutornides, müürides ja teisteski ehitistes, varemetes ja puuõõntes nii linnades ja külades kui ka laialehistes metsades, puiesteedel, parkides ja paljandites. Toitutakse peamiselt põllu- ja rohumaadel, teiste lindude pesi rüüstavad hakid harva.<ref name=":1" /> Hakkide käitumine pakub huvi ka teadlastele, näiteks on leitud, et hakid jagavad omavahel toitu, on nad siis sugulased või mitte.<ref name=":6" />Hakid on inimese suhtes üsnagi mittepelglikud või pigem isegi ükskõiksed. Vabalt võib juhtuda, et aias toimetavast inimesest 1-2 meetri kaugusel toimetab hakk omi asju. Sageli liiguvad hakid ringi künnivareste seltskonnas. Hakkide ja künnivareste segaparved liiguvad toitudes mööda linna ja põldusid.

Hakke söövad rebased, kassid, [[Röövlind|röövlinnud]] ja teised [[Röövloom|kiskjad]], kellest osa toituvad ka hakimunadest.<ref name=":6" />Vaenlasele osutab hakk väga vintsket ja lärmakat vastupanu. Näiteks Tartu kesklinna linnupeletitest kostub just hakkide hädakisa.