Landsbergi vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '200px|pisi|parem|Landsbergi vangla [[harilik sibul|sibulatornidega ääristatud sissepääs]] '''Landsbergi vangla''' ehk ''...'
 
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Justizvollzugsanstalt Landsberg am Lech.JPG|200px|pisi|parem|Landsbergi vangla [[harilik sibul|sibulatornidega]] ääristatud sissepääs]]
'''Landsbergi vangla''' ehk ''War Criminal Prison Nr. 1'' oli [[Baieri]]s ([[Saksamaa]]) Lechi-äärses Landsbergis tegutsenud kinnipidamis -ja [[karistusasutus]] ning, [[vangla]] ning hukkamispaik.
 
Landsbergi vangla rajamine lõpetati [[1910]].
Ameerika sulges ehitise 1958. aastal, mil see anti üle [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa Liitvabariigile]]. Praegu haldab asutust Baieri Justiitsministeeriumi Vanglateenistus.
 
Algselt hoiti seal nii kinnipeetavaid, kes uurimise all, kui vange. Landsbergi vangla on kogunud tuntust mitmete asukate poolest, nagu [[Adolf Hitler]], [[Rudolf Heß]].
 
==Kinnipidamiasutusena==
===Adolf Hitleri ja tema lähikondlaste vangistus===
{{Vaata|Hitler-Ludendorffi putš#Kohtumõistmine}}
 
[[Hitler-Ludendorffi putš]]i 2. päeval (9. november 1923) viinud Hitler, Ludendorff, [[Ernst Julius Günther Röhm|Röhm]] ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [[Odeonsplatz]]ile. Siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid ning ajasid putšistid laiali. Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestanud kukkudes üksnes [[õlanihestus|õlga]].
 
Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestanud kukkudes üksnes [[õlanihestus|õlga]].
 
[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse juhi Adolf Hitleri ja tema käsilaste, nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Heßi, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle.
 
====Vanglaelu kongis nr 7====
== Sõjakurjategiate elupaigana ==
{{Vaata|Adolf Hitler#Landsbergi vanglas}}
 
1924. aastal Müncheni Blutenburgstrasse jalaväekooli kohtusaalis toimunud riigireetmisprotsessil määrati Adolf Hitlerile nurjunud riigipöördekatse eest viieaastane vangistus.
 
Hitler sai marsil vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud, kuna [[8. jaanuar]]il 1924 kirjutas Lechi-äärse vangla arst, ülemmeditsiininõunik dr [[Joseph Brinsteiner]]: "[[Patsient]] on sisendava [[oraatorianne|oraatoriandega]], kütkestav [[isiksus]]... Nurjunud putšist tingitud ajutine [[depressioon]] ei anna alust järeldada, nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid."<ref>(Neumann ja Eberle, 53:2013.</ref>
 
Landsbergi vanglas oli toit hea, siin oli aed ja ligipääs paljudele [[ajaleht]]edele ja [[raamat]]utele. Hitler luges siin [[Friedrich Nietzsche]], Marxi, Treitschke, Bismarcki jt teoseid.
 
Hitleri kong asus esimesel korrusel ja selle tähiseks oli nr 7. Kongis nr 7 viibisid temaga koos Rudolf Hess, Friedrich Weber ja ooberst Hermann Kriebel. Siin dikteeris ta "[[Neli ja pool aastat võitlust valede, rumaluse ja argpükslusega]]" algul autojuht [[Emil Maurice]]'ile ja edasi [[Rudolf Heß]]ile. <ref>[[Max Amann]] muutis raamatu pealkirja ''"Mein Kampfiks"''</ref>. Heß tutvustas Hitlerit [[Müncheni ülikool]]i poliitilise geograafia professorile [[Karl Haushofer]]ile, kes käis vanglas külas.
 
[[Baieri ülemkohus]] vabastas Hitleri vanglast ennetähtaegselt 19. detsembril 1924.
 
=== Vangid (osaline)===
* [[Adolf Hitler]], 1923/24
<div style="{{Spaltenbreite|20em}}">
* [[Karl Fiehler]]
* [[Rudolf Heß]]
* [[Adolf Hühnlein]]
* [[Hermann Kriebel]]
* [[Emil Maurice]]
* [[Ernst Pöhner]]
* [[Gregor Strasser]]
* [[Julius Streicher]]
* [[Friedrich Weber (loomaarst)|Friedrich Weber]]
</div>
 
=== Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa kinnipidamiseasutusena ===
Vangid
* [[Julius von Jan]]
* [[Rupert Mayer]]
* [[Fritz Pröll]]
* [[Thomas Wimmer]].
 
== Sõjakurjategiate elupaiganaelu- ja hukkamispaigana ==
 
1946. aastal nimetas [[Joseph T. McNarney|General Joseph T. McNarney]] Landsbergi vangla ümber sõjakurjategijate vanglaks nr 1 (inglise keeles ''War Criminal Prison Nr. 1''). [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] järgselt kasutas Saksamaa okupeerija (Ameerika Ühendriikide sõjaväe näol) hoonet Dachau protsesside ja [[Nürnbergi protsess]]idel süüdi mõistetud Kolmanda ''Reich''i funktsionääride karistuspaigana. Mitmele neist oli see viimseks peatuspaigaks enne hukkamist poomise läbi.
 
''War Criminal Prison Nr. 1'' kui USA armee vanglasse
paigutati mitmed Kolmanda ''Reich''i funktsionäärid, nagu:
{{div col|colwidth=16em}}
* [[Josef Dietrich|Sepp Dietrich]]
37. rida ⟶ 71. rida:
* [[Walter Warlimont]]
* Bernhard Weiss
* [[Martin Gottfried Weiss]] ([[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagri]] komandant)
* [[Karl Brandt]] ([[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu]])
{{div col end}}
 
[[Pilt:Karl Morgenschweis prays for Franz Strasser.jpg|250px|pisi|parem|[[NSDAP]] piirkonnakomissar [[Franz Strasser]] mõisteti Dachau sõjakurjategijate protsessil viie ameerika sõjavangi tapmise eest surma poomise läbi.]]
{{ENref|:en:Landsberg Prison|25.10.2017}}
 
Viie ja poole aasta jooksul hukati siin ligi 300 sõjakurjategijat, 259 [[surmaotsus]]t viidi ellu [[ülespoomine|poomise]] läbi ja 29 [[tulistamissurma]] läbi.<ref>{{cite web|author=|url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,814963,00.html |title=Case closed |publisher=Time.com |date=1951-06-18 |accessdate=2014-03-08}}</ref>
 
''United States Army'' poos mais 1946 nelja päeva jooksul [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagri]]
8 endist SS-lasest valvurit ülesse.<ref>{{cite web|url=https://news.google.com/newspapers?id=VywrAAAAIBAJ&sjid=fJgFAAAAIBAJ&pg=3687,4840612&dq=landsberg+prison&hl=en|title=14 More Die for Crimes at Dachau|publisher=''[[The Montreal Gazette]]''|date=1946-05-30|accessdate=2017-10-25}}</ref>
 
Nende laibad, kellele järele ei tuldud maeti vangla surnuaeda.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Spandau vangla]]
 
{{pooleli}}
{{ENref|:en:Landsberg Prison|25.10.2017}}
 
[[Kategooria:Saksamaa vanglad]]
[[Kategooria:Saksamaa hukkamisasutused]]