Eoolilised protsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ kategooria |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eoolilised protsessid''' ehk '''eoolsed protsessid''' ehk '''tuule geoloogiline tegevus''' on Maa (ka teiste planeetide) pindmise kihi kujunemine [[tuul]]e mõjul. Neid uurivad geoloogia ja meteoroloogia.
Tuuled võivad kulutada, transportida ja ladestada materjali ning on mõjuvaks teguriks piirkondades, kus on hõre taimkate, puudulik pinnase niiskus ja suures koguses lahtisi setteid. Kuigi vesi on palju võimsam kulutav jõud kui tuul, on eoolilsed protsessid olulised põuastes keskkondades nagu näiteks kõrbed. <ref>{{Netiviide|Autor=Vikipeedia|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Tuul#Erosioon|Pealkiri=Tuul|Väljaanne=|Aeg=2012-10-03|Kasutatud=2017-10-16}}</ref>
Eoolilised protsessid kuuluvad [[eksogeensed protsessid|eksogeensete protsesside]] hulka.
11. rida:
Piirkondi, kus erosioon on intensiivne ja stabiilne, kutsutakse deflatsiooni piirkondadeks. Enamik eoolilise deflatsiooni alasid koosneb kõrbe kivimitest - lehelaadne pinnas kivimi fragmentidest, mis on säilinud pärast tuule ja vee peente osakeste ärakannet. Peaaegu pool Maa kõrbete pinnastest on kivised deflatsiooni alad. Kivimipaljandid kõrbe pinnasel kaitsevad allpool olevat materjali deflatsiooni eest.
Tume, läikiv plekk, mida nimetatakse kõrbe lakiks või ka kivi lakiks, leitakse pika aja jooksul maapinnale paljandunud kivimitelt. Enamik lakke moodustuvad mangaani, rauaoksiidide, hüdroksiidide ja savi mineraalidest, mis annavad ka läike. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed ehk hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm|Pealkiri=Sahara|Väljaanne=Tartu Ülikooli geoloogia instituut|Aeg=|Kasutatud=2017-10-12}}</ref>
Tuulekande nõod, on süvendid, mida kujundab tuul kandes ära osakesi. Süvendid on enamasti väikesed, kuid nende diameeter võib ulatuda ka mitme kilomeetrini.
17. rida:
Tuulega kantud osakesed kulutavad pinnavorme. Mõnedel Antarktika aladel tuule poolt kantavad lumehelbed, mis on tehniliselt ka setted, on põhjustanud abrasiooni paljastunud kivimitel. Tuulega kantavad lihvivad osakesed loovad vagusid või väikeseid lohke. Tuule lihvitud kivid on kui lõigutud ja mõnikord poleeritud tuule kulutava tegevuse tagajärjel.
Voolitud pinnavormid, mida kutsutakse ka erosiooninõlvadeks, ulatuvad kümnete meetrite kõrgusele ja on kilomeetreid pikad vormid, mida muudavad voolujoonelisemaks kõrbe tuuled. Kuulus Giza sfinks Egiptuses võib olla muundatud erosiooninõlv.<ref>{{Netiviide|Autor=USGS|URL=https://pubs.usgs.gov/gip/deserts/eolian/|Pealkiri=Eolian processes|Väljaanne=|Aeg=1997|Kasutatud=2017-10-15}}</ref>
== Levik ==
Osakesi transporditakse tuule abil läbi suspensiooni, saltatsiooni ja loomade väljaheidete kaudu.
42. rida:
2011 aasta Catena uuring näitas, millist mõju tekitas eoolse tolmu kogunemine poolkõrbelistele Hiina steppidele. Kasutades mitmeid proove erinevate taimestike katvustega, avastasid autorid, et taimestiku kasvu katvus tõhustub tolmu kogunemisel ja lisab rohkem toitaineid keskkonda, põhiliselt orgaanilist süsiniku. Välja toodi kaks kriitilisemat punkti - tolmu kasv tõuseb aeglaselt üle 15%, aga siis langeb kiiresti alla 15% ulatuse. Teiseks halvaks punktiks on see, et maksimaalne tolmu kattuvus on 55%-75%-ni.
Uuringud tuuleerosiooni efektide kohta näitasid, et kõrreliste eemaldamine eoonilises keskkonnas, tõstab mulla settivust. Sama uuring näitas seost taimepopulatsiooni ja väheneva viljakusega mulla vahel. Samuti mulla horisontaalide sulandumine katsete piirkonnas näitasid taimkatte hävinemise suurenemist.<ref>{{Netiviide|Autor=Li, Junran; Okin, Gregory S.; Alvarez, Lorelei; Epstein, Howard|URL=https://www.researchgate.net/publication/225161789_Quantitative_effects_of_vegetation_cover_on_wind_erosion_and_soil_nutrient_loss_in_a_desert_grassland_of_southern_New_Mexico_USA|Pealkiri="Quantitative effects of vegetation cover on wind erosion and soil nutrient loss in a desert grassland of southern New Mexico, USA"|Väljaanne=Biogeochemistry. 85 (3): 317–332.|Aeg=2007-08-08|Kasutatud=2017-10-19}}</ref>
== Viited ==
| |||