Saun: erinevus redaktsioonide vahel

Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega vihtlemisel kaasnev aroom viheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbiaasta läbi meie tingimustes saada, siison nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasideukalüptivihtu.

Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunst-vihadkunstvihad.

Sauna[[mesi]] on okaspuu- (enamasti männi- või kadaka-) lõhnaline meesegu, millega tehakse mee[[massaaž]]i ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

==Sauna liigidSaunaliigid==

''Hamman'' ([[araabia keel]]es – kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. SiinSeal paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40–50 °C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C{{lisa viide}} ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. PealePärast iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Selle saunasaunaliigi liigi arendasidtöötasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste saunaliikidega võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 °C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk ([[inglise keel]]es ''sweat lodge'') on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusidhõime. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja [[kirik]]. Istutakse külg- külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

KaasaegneTänapäevane aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. KõrgeSuure õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

[[Suitsusaun]]a on nimetatud ka sauna algvormiks. KohtSee on koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui ka hinge.

Alles siis, kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseksväljaajamiseks visatakse nn. vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

[[Kümblustünn]]ide (mitte segi ajada tünnisaunaga!) kodumaa on [[Jaapan]], kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee [[ahv]]idelt, kes [[talv]]el [[kuumaveeallikas]] sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning tünn on mõeldud 3–8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.

Organismi kuumenemine [[infrapuna]] saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa [[dieet|dieedist]], mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestus on 30 minutit temperatuuril 45–50 °C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5 °C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate [[bakter]]ite ningja haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu [[rasv]], [[kolesterool]], toksiidid, happed. Võrdluseks: Tavalisestavalises saunas keha kuumeneb keha umbes 3–5 mm sügavuselt, aga higi sisaldab kusagilligikaudu 95% vett ja 5% tahkeid aineid.