Kolmas Rootsi ristiretk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
1. rida:
'''Kolmas Rootsi ristiretk''' Soome oli aastal [[1293]] aset leidnud rootslaste sõjakäik [[pagan]]atest [[Karjalased|karjalaste]] vastu. Ristiretk järgnes varem aset leidnud [[Esimene Rootsi ristiretk|esimesele]] ja [[Teine Rootsi ristiretk|teisele]] ristiretkele ning selle tulemusena rajati [[Viiburi linnus]] ja [[Karjala]] lääneosa jäi rohkem kui 400 aastaks Rootsi valitsemise alla. Ristiretke nimetamine kolmandaks ristiretkeks on suuresti mitteajalooline ja retk ise moodustas osa [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdadest]].
 
[[Eriku kroonika]] järgi oli sõjaretke põhjuseks paganate sissetungid kristlaste aladele. 1295. aasta 4. märtsist pärineva kuningas [[Birger|Birger Magnussoni]] kirja järgi oli ristiretke motiiviks nii karjalaste pikaajaline röövimine ja rüüstamine Läänemerel kui ka faktsee, et nad olid vangistanud Rootsist ja mujalt pärit reisijaid ning neid piinanud.<ref>"Suomen varhaiskeskiajan lähteitä". Toim. Martti Linna. Historian Aitta. Jyväskylä, 1989. Lk 109-110.</ref> Lisaks olid karjalased võtnud aastal 1257 osa hävitavast sõjakäigust Rootsi.<ref>"Suomen varhaiskeskiajan lähteitä". Toim. Martti Linna. Historian Aitta. Jyväskylä, 1989. Lk 82-83.</ref>
 
Eriku kroonika järgi vallutasid rootslased karjalastelt 14 kihelkonda.