Puhasväärtus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist. Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune i...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.
Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste.
=== Puhasväärtuse leidmine ===
Puhasväärtuse arvutamisel võetakse varana arvesse [[finantsvara]] ehk lihtsamalt öeldes säästud (raha pangakontodel, väärtpaberid jms), kinnisvara ja muu ajas püsiva või kasvava väärtusega vara.
[[Säästud]] (hoiused, investeerimis- ja pensionifondide osakud, aktsiad jms) võib puhasväärtuse arvutamisel arvesse võtta täies ulatuses, sest need on mõeldud selleks, et katta erakorralisi väljaminekuid või kompenseerida regulaarse sissetuleku vähenemist. Elu- ja pensionikindlustus on samuti sääst (erinevalt vara- ja õnnetusjuhtumikindlustusest) selles ulatuses, mida elukindlustusselts lepingu kohesel lõpetamisel maksaks. Erinevad säästude liigid ei pruugi olla igal ajahetkel koheselt kasutatavad.
[[Vallasvara]] – autot, kodumasinaid, riideid jms – ei ole üldjuhul õige puhasväärtuse hulka arvestada.
[[Võlg|Võlg]]<nowiki/>ade all pannakse kirja pangast (näiteks eluaseme ostuks või tarbimiseks), liisingufirmast, sõbralt, tuttavalt ühisrahastusplatvormi kaudu või kiirlaenufirmast võetud laenud, samuti kauplusest järelmaksu või krediitkaardiga ostes tekkinud võlad. <ref>{{Raamatuviide|autor=Villu Zirnask|pealkiri=Finantsaabits
Rahaasjade korraldamise käsiraamat|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=NASDAQ|lehekülg=|url=https://www.minuraha.ee/public/finantsaabits_2016_parandatud_31_08_spread.pdf}}</ref>
| |||