Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
ydrs
Märgis: blanking
1. rida:
tdtsrsc gstd
{{See artikkel| on asutusest; ajakirja kohta vaata [[Muuseum (ajakiri)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Vesilennukite angaar 1.jpg|pisi|[[Eesti Meremuuseum]], [[Tallinna vesilennukite angaar]].]]
[[Pilt:Mihkli Talumuuseum 2009 - 004.JPG|pisi|[[Mihkli Talumuuseum]] Saaremaal.]]
'''Muuseum''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''museion'' 'muusade tempel') on "[[ühiskond|ühiskonna]] ja selle arengu teenistuses olev [[üldsus]]ele avatud alalise iseloomuga [[Mittetulundussektor|mittetulunduslik asutus]], mis kogub, [[konserveerimine|konserveerib]], uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud [[materiaalne pärand|materiaalset]] ja [[immateriaalne pärand|immateriaalset pärandit]] õppimise, hariduse ja [[elamus]]e saamise eesmärgil"<ref>http://www.muuseum.ee/et/organisatsioonid/icom__rahvusvahelin/icomi_muuseumi_defin</ref>.
 
frxrxf xtxdy gtcf hydgtdhy rests hsud ysstdb duddi dudtd dhdidy
Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. [[18. sajand]]il hakati neid külastajaile avama ja [[19. sajand]]il riigistama (näiteks [[Louvre]], [[Briti Muuseum]], [[Ermitaaž]]). Eesti varasemad muuseumid on alguse saanud [[Baltisakslased|baltisakslaste]] erakogudest ja [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] juurde rajatud kogudest.
 
Muuseumid keskenduvad valdavalt ühele konkreetsele teemale. Nende seas on näiteks [[ajaloomuuseum (üldmõiste)|ajalugu]], [[arheoloogiamuuseum|arheoloogia]], [[etnograafiamuuseum|etnograafia]], [[koduloomuuseum|kodulugu]], [[kunstimuuseum|kunst]], [[teadusmuuseum|teadus]], [[tehnikamuuseum|tehnika]], [[meremuuseum|merendus]], [[lennundusmuuseum|lennundus]], [[raudteemuuseum|raudtee]], [[postimuuseum|post]], [[loodusmuuseum|loodus]], [[sõjamuuseum|sõjandus]], [[põllumajandusmuuseum|põllumajandus]], [[muusikamuuseum|muusika]], [[teatrimuuseum|teater]], [[kirjandusmuuseum|kirjandus]], [[mänguasjamuuseum|mänguasjad]], [[disainimuuseum|disain]], [[arhitektuurimuuseum|arhitektuur]] jm. On olemas ka [[vabaõhumuuseum]]id, [[talumuuseum]]id, [[lastemuuseum (üldmõiste)|lastemuuseumid]], [[Virtuaalne muuseum|virtuaalmuuseumid]] ja [[memoriaalmuuseum]]id.
 
== Ajalugu ==
 
Esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid [[Kirik (pühakoda)|kirikute]], [[klooster|kloostrite]], ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli [[Aleksandria museion]].
 
14.–15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Tekkisid [[kuriositeetide kabinetid]], kuhu koguti “veidraid” asju, näiteks eksootilisi loomi.
 
Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.–17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas [[kunstiteos]]eid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, [[münt]]e säilitati mündikabinettides, loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks. Tekkisid nn [[galeriimuuseumid]]. Kuid muuseumid olid endiselt rahvale suletud.
 
[[Pilt:TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|pisi|[[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]] on Eesti vanim muuseum.]]
18. sajandi teisel poolel, kui [[valgustusideoloogia]] mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. [[Museaal]]ide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid [[Briti Muuseum]] (avati 1753) ja [[Louvre]] (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele [[Euroopa]] muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said mõisnike (J. Burchardti, [[August Wilhelm Hupel]]i, E. P. Körberi) era(kunsti)kogud. 1802 loodi Tartu Ülikooli juurde [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum|looduskabinet]] ja 1803. aastal asutati [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum|Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]].
 
19. sajandil hakkas kujunema [[museoloogia]] teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega [[institutsioon]]iks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja seepärast hakati ehitama esimesi eriotstarbelisi muuseumihooneid. Asutati esimesed [[rahvusmuuseum]]id ([[Ungari Rahvusmuuseum]] 1802, [[Tšehhi Rahvusmuuseum]] 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid ([[Kopenhaageni Etnograafiamuuseum]], 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. [[Saksa Rahvusmuuseum]]i (asutati 1852 [[Nürnberg]]is) eeskujul rajati Tallinnas 1864 [[Eestimaa provintsiaalmuuseum]]. 1880. aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis [[vabaõhumuuseum]]i kontseptsioon, mille kohaselt esitatakse eksponaate loomulikus miljöös.
 
[[Pilt:Tuglase muuseum aiaga.jpg|pisi|left|[[Ahja valla Tuglase muuseum|Tuglase muuseum]] on vormilt ajaloomuuseum.]]
20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1909. aastal ainelise [[vanavara]] kogumiseks ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raamatukogu hoidmiseks [[Eesti Rahva Muuseum]].<ref>[http://www.muuseum.ee/uploads/files/Akad_2009_4_lk658-664_ERM_protokollid.pdf "Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid"] Akadeemia, lk 658–664</ref> 1919. aastal loodi [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] eestvõttel [[Eesti Muuseum]], millest kasvas välja [[Eesti Kunstimuuseum]]<ref>[http://www.muuseum.ee/et/ajalugu/ Eesti muuseumilugu] www.muuseum.ee</ref>. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon – muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas.
 
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali.<ref>[http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=11263&AuditId=2194 Riigikontrolli järelaudit muuseumidest ja muuseumivaradest]</ref>
 
Tänapäeval on muuseumides püsiekspositsioonidele, näitustele ja rändnäitustele lisandunud ka [[virtuaalnäitus]]ed, mida suuremad muuseumid ka aktiivselt kasutavad.
 
== Muuseumi ja selle tööga seotud mõisted ==
Praktiline museoloogia ehk museograafia tegeleb sellega, kuidas tehakse muuseumides igapäevast tööd.
 
===Muuseumi esemete hankimine===
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|[[Alo Mattiisen]]i loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is.]]
[[Välitööd]] (arheoloogilised leiud, loodusteaduslikud kogud), annetused (aktiivsed ja passiivsed). Ostud (aktiivsed ja passiivsed). Deponeeringud (neid eraisikute käest mitte teha – muuseum pole eraomandi hoidmie koht). Kõike ei ole võimalik koguda. Tuleb teha valik. Valida selline läbilõige esemelistest materjalidest, mis oleks esinduslik.
 
===Kogude valikut mõjutavad tegurid===
Juhus, kinkija tahe, hind, eseme mõõtmed, eri aegade väärtushinnangud ja ajaloopilt, muuseumi oma traditsioon.
 
===Muuseumi dokumentatsioon===
[[Museaal]] (''museum object'') on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi. [[Muuseumikogu]] on muuseumis asuvate museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. Muuseumikogu jaguneb põhifondiks ja abifondiks: muuseumi põhifondi moodustavad muuseumi profiilile vastavad algupärased materiaalse ja vaimse kultuuri mälestised, millel on teaduslik, ajalooline või kunstiline väärtus. Muuseumi [[abifond]]i moodustavad: materjalid, mis on valmistatud [[teadustöö]], eksponeerimise või [[teabetöö]] vajadusteks. Nendeks on originaalmaterjalide [[duplikaat|duplikaadid]], lähteandmeteta või väga halva säilivusega materjalid, mida pärast uurimist või restaureerimist on võimalik võtta põhifondi, muud abistava iseloomuga või lühiajalise säilivusega materjalid.
 
Sõltuvalt soovist ja vajadusest võib muuseum luua ka [[vahetusfond]]i. Vahetusfondi kuuluvaid materjale võib muuseum vahetada oma abi- või põhikogusse vajalike materjalide vastu.
 
'''Muuseumifondi arvelevõtmine'''
 
Muuseumifondi arvelevõtu eesmärk on muuseumikogu säilimise ja juriidilise kaitstuse kindlustamine ning võimalus selle süstemaatiliseks kontrollimiseks. Eelduste ja võimaluste loomine muuseumikogude uurimiseks ja igakülgseks kasutamiseks, kasutajate kindlustamine vajalike andmetega ning materjalide valiku tegemise hõlbustamine. Muuseumifondi arvelevõtt toimub kahes põhietapis:
 
1) Sissetulevate materjalide esmane arvestus – aktide koostamine ja museaalide registreerimine tulmeraamatus.
 
2) Teaduslik inventeerimine (teaduslik kirjeldamine). Arvelevõtu abivormideks on [[kartoteek|kartoteegid]] ja mitmesugused [[register|registrid]].
 
'''Organisatsioonid'''
[[Pilt:Tour of the Kohtla mine.jpg|pisi|[[Kohtla Kaevanduspark-muuseum]].]]
 
[[Eesti Muuseumiühing]] loodi 15. novembril 1988 väärtustamaks [[kultuuripärand]]i säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumides. Muuseumiühingu liikmed on muuseumitöötajad, kes oma igapäevatööd teevad riigi-, avalikõigusliku juriidilise isiku haldusalas või eramuuseumis. Ühingusse kuulub üle 300 liikme. Oma liikmeskonna erialase pädevuse tõstmiseks korraldab [[Eesti Muuseumiühing]] [[seminar]]e ja [[ekskursioon]]e. Lisaks antakse välja õppekirjanduse sarja "Varahoidja meelespea", mis aitab töötajaid muuseumispetsiifilistes valdkondades. 1991. aastal ühingu infolehena ilmumist alustanud trükisest "Muuseum" on arenenud välja erialane ajakiri. Alates 1998. aastast korraldab Eesti Muuseumiühing koostöös Narva Linnavalitsuse ja [[Narva Muuseum]]iga näituste festivali, et soodustada uuenduslike ja huvitavate näituste jõudmist erialase võistlusena nii kolleegide kui ka üldsuse huvisfääri.
 
[[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] ICOM (International Council of Museum) on 1946. aastal [[UNESCO]] juurde loodud maailma muuseume ühendav organisatsioon. ICOM on rahvusvaheline muuseumide ja muuseumiprofessionaalide organisatsioon, mis tegeleb maailma loodus- ja kultuuripärandi – nii olemasoleva kui ka tulevase, nii materiaalse kui ka vaimse – säilitamise, jätkuvuse ja ühiskonnale vahendamisega. ICOM-i tegevus vastab museoloogia väljakutsetele ja vajadustele ning on keskendunud järgmistele teemadele: professionaalne koostöö ja vahetus, teadmiste levitamine ja üldsuse teadlikkuse tõstmine muuseumidest, personali väljaõpe, kutsestandardite edendamine, kutse-eetika väljatöötamine ja tutvustamine, pärandi säilitamine ja võitlus kultuurivarade salakaubanduse vastu.
 
Rahvuslikud komiteed on ICOMi sekretariaadi ning organisatsiooni liikmete vahelise suhtluse peamisteks vahendajateks. Praegu tegutseb aktiivselt 114 rahvuslikku komiteed.
 
Rahvusvahelised alamkomiteed on 30 alamkomiteed, mis tegelevad ühe muuseumitüübi või muuseumiga seotud eriala uurimise ning arendamisega (museoloogia, konserveerimine, turvalisus, muuseumi[[pedagoogika]] jmt)
 
== Vaata ka ==
*[[Majamuuseum]]
*[[Eesti muuseumide loend]]
*[[Välismaa muuseumide loend]]
*[[Muuseumiöö]]
*[[Eesti Muuseumide Infosüsteem]]
*[[Riigimuuseum]]
*[[Virtuaalne muuseum]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{Vikisõnaraamatus|muuseum}}
*[http://www.muuseum.ee/ Eesti muuseumide infokeskus]
*[http://www.tmm.ee/kunstnikumang/ Näide virtuaalnäitusest]
 
[[Kategooria:Muuseumid| ]]