Analoogsignaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Analogsignal.svg|pisi|Analoogsignaal.]]
'''Analoogsignaal''' on pidev [[signaal]], millel on lõpmatu arv [[olek]]uid ning mida saab igal ajahetkel [[mõõtmine|mõõta]].
Enamik looduslike ja tehislike protsesse on pidevatoimelised.
Elektrilised signaalid esitavad infot läbi [[Elektrivoolu tugevus|voolutugevuse]], [[Pinge (elekter)|pinge]], [[sagedus]]e või [[Elektrilaeng|kogulaengu]] muutuste. Informatsioon muundatakse mingist füüsikalisest suurusest ([[heli]], [[valgus]], [[temperatuur]], [[rõhk]], asend) elektriliseks signaaliks kasutades muundurit, mis muundab [[energia]]t ühest liigist teiseks (näiteks [[mikrofon]]).<ref name="singmin" />▼
Elektrilised signaalina on andmed või info esitatav kas otseselt [[Elektrivoolu tugevus|voolutugevuse]], [[Pinge (elekter)|pinge]] või [[Elektrilaeng|kogulaengu]] või nende muutuste kujul, või läbi amplituudi, [[sagedus]]e, faasi või mõne muu neile iseloomuliku parameetri (näiteks, impulsi pikkus).
▲
== Eelised ==
Analoogsignaalide eeliseks on
Teiseks eeliseks on analoogsignaalide suhteliselt lihtsam töödeldavus.<ref name="butter" />▼
Analoogsignaalid on ka suurema (info)tihedusega, kui [[digitaalsignaal]]id.<ref name="pingu" />
▲Teiseks analoogsignaalide eeliseks on
== Puudused ==
Analoogsignaalide kasutamisel on küllalt suureks probleemiks [[Müra (elektroonika)|müra]]. Müraks peetakse juhuslikke või ka deterministlikke signaale, mis liituvad kasulikule signaalile selle edastamisel, vastuvõtmisel, savestamisel, kopeerimisel ja töötlemisel.
Mida kaugemale signaali edastatakse, seda nõrgemaks muutub kasulik signaal selle vastuvõtja jaoks, samal ajal kui vastuvõtul lisanduvad mürad üldjuhul oluliselt ei muutu.
Mida rohkem on kasulikule signaalile liitunud müra, seda suurem on algse informatsiooni
Mida rohkem kordi signaali salvestust on kopeeritud, seda rohkem müra liitub igal uue koopia tegemisel vajaliku taasesitamise ajal kasulikule signaalile.Juhuslike ja sõltumatute mürade korral liitub müra ünneks ruutjuure seaduspärasuse järgi, nii et müra tase kahekordistub neljandal kopeerimisel.▼
▲Mida rohkem on kasulikule signaalile liitunud müra, seda suurem on algse informatsiooni taasesitamise viga.<ref name="wise" /> Mõõtesüsteemides tähendab see lugemi teatavat ebatäpsust (aditiivset viga).
▲Helisignaali puhul tähendab mürataseme tõus reeglina taustakahina (sahina) tugevnemist. Kuna reeglina on algses lähtesignaalis müratase üsna madal (näiteks heli puhul võiks rääkida suurusjärgust 1/1000 kasulikust signaalist), siis kopeerimise korral see erilist probleemi ei tekita. Küll aga tekib müraga probleeme helisignaali paljukordsel retransleerimisel (analoogtelefonisides kauge maa taha).
▲
▲Videosignaali puhul lisandub pildile originaalis sellel mitte olnud elemente (analoog-TV pildil nn. lumesaju efekt).
== Modulatsioon ==
27. rida ⟶ 34. rida:
Modulatsiooni kasutatakse signaali edastamiseks mingis teises reeglina ette antud või piiratud sagedusvahemikus.
Levinumad kandevsagedusliku signaali moduleerimise tehnikad on [[amplituudmodulatsioon]] (AM), mille korral muudetakse [[kandelaine]] (sinusoidi) [[amplituud]]i, ja [[sagedusmodulatsioon]] (FM), mille korral muudetakse kandelaine [[sagedus]]t. Väga laialdaselt kasutatakse kaasajal
== Vaata ka ==
| |||