Redaktsioon: 22. oktoober 2017, kell 20:23 redigeeri Alla.troska (arutelu \| kaastöö) 34 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. oktoober 2017, kell 20:38 redigeeri eemalda Alla.troska (arutelu \| kaastöö) 34 muudatust P →‎Keemilised elemendid Uuem muudatus →
15. rida: == Keemilised elemendid == Keemilised elemendid jagatakse [[Metallid\|metallideks]], [[Metalloidid\|metalloidideks]] ehk [[Poolmetallid\|poolmetalliseks]] ja [[Mittemetallid\|mittemetallideks]]. Keemilist sidet saavad moodustada [[valentselektronid]] (need on peaalarühma elementide jaoks väliskihi elektronid). Elektronid esinevad keemilistes ühendites tavaliselt [[Elektronpaar\|elektronpaaride]] kujul, milles paardunud elektronid paiknevad samas ruumipiirkonnas ning omavad sama energiat. Keemilisi sidemeid on erinevaid tüüpe, olenevalt aatomi omadustest, nt, elektronegatiivsusest, tekivad [[Kovalentne side\|kovalentne]] (polaarne ja mittepolaarne), [[Iooniline side\|iooniline]] ja [[Metalliline side\|metalliline]] side. [[Pilt:Cl2 polarity.svg\|100px\|right\|]] [[Pilt:HCl polarity.svg\|100px\|right\|]] [[Pilt:Nuvola di elettroni.svg\|150px\|right\|]] [[Pilt:Ionic bonding animation.gif\|200px\|right\|]] [[Pilt:Hydrogen-bonding-in-water-2D.png\|200px\|right\|]] [[Kovalentne side\|Kovalentse]] keemilise sideme annab selle käsitluse järgi kahe aatomi poolt jagatud [[elektronpaar]]. Elektronegatiivsemad aatomid tõmbavad elektronpaari tugevamalt enda juurde. Kui keemilist sidet moodustavad aatomid tõmbavad elektrone enda poole võrdselt, siis on tegemist mittepolaarse kovalentse keemilise sidemega (nt Cl-Cl). Erinevate elementide aatomite vaheliste keemiliste sidemete korral omandab elektronegatiivsema elemendi aatom negatiivse laengu. Kui elementide elektronegatiivsuste vahe on suhteliselt väike, on ka niimoodi tekkivad laengud suhteliselt väikesed ning väiksemad ühe elektroni laengust ([[Elementaarlaeng\|elementaarlaengust]]), mistõttu kutsutakse selliseid laenguid osalaenguteks. Osalaengute paiknemist keemilises valemis tähistatakse kreeka tähega δ ja nende suuruseid mõõdetaks elementaarlaengu suhtes. Kovalentset sidet, milles osalevatel aatomitel on osalaengud, kutsutakse polaarseks keemiliseks sidemeks (nt H-Cl). [[Metalliline side\|Metalliline]] side - lihtsaima käsitluse järgi moodustavad valentselektronid metallides n-ö elektrongaasi, liikudes vabalt positiivse laenguga metalliioonide vahel. Metallilise sideme moodustamiseks peab elementide [[ionisatsioonienergia]] (ja sellega seotult [[elektronegatiivsus]]) olema suhteliselt madal, tagades elemendile suure positiivsete ioonide moodustamise võime. Samas peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuste vahe olema väike (vastasel korral tõmbaks ühe elemendi aatomid elektrone enda poole nii tugevalt, et moodustuks iooniline side). Alati omab kovalentset komponenti.

Keemiline side: erinevus redaktsioonide vahel