Redaktsioon: 29. september 2015, kell 18:18 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. oktoober 2017, kell 08:37 redigeeri eemalda Palisandria (arutelu \| kaastöö) 116 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{NPOV}} '''Pragmapoeetika''' on ~~[[kunstiline~~ ~~keelekasutus\|~~kunstilise keelekasutuse]] [[teooria]] (vt. van Dijk 1976, Pratt 1977, Pilkington 2000, Ohmann 1971). Arne Merilai "Pragmapoeetika" (2003) refereerib varasemaid - Jakobsoni, Bühleri, Frege, Grice'i jt. keelefilosoofide - teooriad, kuid ei viita 1970.-1990.a. poeetilise keele pragmaatikat ning kahe konteksti teooriat käsitlenud eelkäijatele (Pikington, Ohmann, Zholkovsky, Mey, Pratt, Banfield). Merilai määratluse järgi on pragmapoeetika "keeletegevuse [[analüütiline filosoofia]], mis tõlgendab nii tavalise kui ka [[poeetiline keelekasutus\|poeetilise keelekasutuse]] olemust."<ref name="TMK">Arne Merilai [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/05/mai_t03.pdf "Mis on pragmapoeetika"] Teater. Muusika. Kino, mai 2004, lk 33-38 (vaadatud 14. jaanuaril 2013)</ref> Ta on nimetanud pragmapoeetikat "kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub." Tegelikult on pragmapoeetika, ehk kunstilise (poeetilise) keelekasutuse õpetus, välja kujunenud 1970-80.a. Lääne-Euroopa ja USA teadlaste töödes koos pragmalinvistikaga ning selle mõjul. Poeetilise keelekasutuse üks eripärasid seisneb Merilai järgi selles, et kunstilausungitel on üks väljendus, kuid kaks tähenduskihti. Varem on sellele osutanud Jakobson, Ricoeur ja mitmed teised teoreetikud{{Jakobson 1981: 42}}. Sellisel lausungil on kaks konteksti: kitsas - abstraktselt keelelises - kontekstis täidab väljendus osutavat funktsiooni, laias - konkreetse suhtlusruumi - kontekstis aga eneseleosutavat ehk poeetilist funktsiooni. Pragmalingvistika andis 1970.-80.a-tel tõuke kunstilise (poeetilise) keele pragmaatika teooriate tekkele (van Dijk 1976, Pratt 1977, Pilkington 2000, Ohmann 1971). Arne Merilai "Pragmapoeetika" (2003) refereerib varasemaid - Jakobsoni, Bühleri, Frege, Grice'i jt. keelefilosoofide - teooriad, kuid ei viita 1970.-2000.a-tel poeetilise keele pragmaatikat ning kahe konteksti teooriat arendanud eelkäijate (Pikingtoni, Ohmanni, Zholkovsky, Mey, Pratti, Banfieldi) töödele. Merilai määratluse järgi on pragmapoeetika "keeletegevuse [[analüütiline filosoofia]], mis tõlgendab nii tavalise kui ka [[poeetiline keelekasutus\|poeetilise keelekasutuse]] olemust."<ref name="TMK">Arne Merilai [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/05/mai_t03.pdf "Mis on pragmapoeetika"] Teater. Muusika. Kino, mai 2004, lk 33-38 (vaadatud 14. jaanuaril 2013)</ref> Ta on nimetanud pragmapoeetikat "kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub. Sellisena eristub pragmapoeetika traditsioonilisest analüütilisest keelefilosoofiast ja [[kõnetegu]]de (kõneaktide) teooriast, mis on poeetilise keelekasutuse pigem kõrvale jätnud. Tegelikult on kunstilise (poeetilise) keelekasutuse teooria välja kujunenud veel 1970-80.a-tel Lääne-Euroopa ja USA teadlaste töödes. ~~Monograafias "Pragmapoeetika" Merilai tutvustab ja arendab poeetikateooria suunas "[[deiksis]]e ehk keelelise orienteerumise,~~ [[kõnetegu]]de, kaudse ja [[kujundliku väljendus]]e ning [[fiktsioon]]i teooriat", kasutades läbiva näitena [[Artur Alliksaar]]e keeleluulet. Poeetilise keelekasutuse üks eripärasid seisneb Merilai järgi selles, et kunstilausungitel on üks väljendus, kuid kaks tähenduskihti (varem on sellele osutanud Jakobson, Ricoeur ja mitmed teised teoreetikud){{Jakobson 1981: 42}}. Sellisel lausungil on kaks konteksti: kitsas - abstraktselt keelelises - kontekstis täidab väljendus osutavat funktsiooni, laias - konkreetse suhtlusruumi - kontekstis aga eneseleosutavat ehk poeetilist funktsiooni.<ref name="TMK" /> 26. rida ⟶ 20. rida: Hillis Miller. Speech Acts in Literature, 2001. Posner, Roland (1982) Rational discourse and poetic communication: Methods of linguistics, and philosophical analysis. Berlin: Mouton. Pratt, M. L. Toward A Speech-Act Theory of Literary ~~Dscourse~~Discourse, 1977. Aarts, F.G.A.M. (1975) “Understanding poetic speech acts.” In: College English 36. pp. 632-639. *Ohmann, Richard. "Speech Acts and the Definition of Literature." Philosophy and Rhetoric 4 (1971): 1-19.

Pragmapoeetika: erinevus redaktsioonide vahel