JPEG: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Keeleparandused
2. rida:
[[File:Felis silvestris silvestris small gradual decrease of quality.png|thumb|240px| Kassi pilt, kus kvaliteet paraneb vasakult paremale]]
 
'''JPEG''' on digitaalsete piltidedigitaalpiltide [[Andmete pakkimine|pakkimise]] standard, mis mõeldud iseäranis [[Digitaalfotograafia|digitaalse fotograafiadigitaalfotograafia]] jaoks.<ref name="4O8TY" /> Pakkimise määra saab kohandada, see laseb leida kompromissi talletatava faili mahu ja pildikvaliteedi vahel. JPEG võimaldab ilma suurema kvaliteedikaota 10:1 pakkimist.<ref name="1u9QW" />
 
JPEG-pakkimist kasutatakse mitmes pildifailivormingus. JPEG/Exif on üks tüüpilisemaid [[Failivorming|failivorminguid]], mida kasutavad [[Digikaamera|digitaalsed kaameraddigikaamerad]] ja teised piltide tegemiseks mõeldud seadmed. Koos JPEG/JFIF-iga on see kõige kasutatavamlevinum vorming piltide edastamiseks ja talletamiseks veebis.<ref name="K53Ds" /> Tihti ei tehta vahet sellel, et JPEG on pakkimismeetod ja JFIF on failivorming, ning kutsutakse neid lihtsalt JPEG-ks.
 
"JPEG" on [[akronüüm]] ingliskeelsest nimetusest ''Joint Photographics Experts Group'' (JPEG-standardi loonud asutus). MIME-meedia tüüp JPEG jaoks on image/jpeg. JPEG-failid on tavaliselt failinimelaiendiga .jpg või .jpeg.
 
JPEG/JFIF-ipildi maksimaalne pildi suurus on 65 535 x 65 535 [[Piksel|pikslit]]<ref name="VFRuf" />, seegaehk kuni 4 gigapikslit (kuvasuhte 1:1 puhul).
 
==JPEG-standard==
 
"JPEG", laiendatult ''Joint Photographic Experts Group'', on JPEG-standardi loonud grupi nimi, mis on loonud ka muid pildikodeerimise standardeid. "Joint" (ühis) tähendas ISO TC97 WG8 ja CCITT SGVIII. 1987 aastal muutus ''ISO TC 97'' ISO/IEC JTC1-eks ja 1992. aastal muutus ''CCITT'' [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU-T]]-ks. Praegu on JPEG ''ISO/IEC Joint Technical Committee 1'' alamgrupp ''Subcommittee 29'', ''Working Group 1''(ISO/IEC JTC 1/SC 29/WG 1) – nimega ''Coding of still pictures''.<ref name="sc29-wg1" /><ref name="jpeg-sc29" /> ITU-T poolelt on vastav asutus ITU-T SG16. Algne JPEG grupp moodustati 1986 aastal<ref name="jpeg-jpeg" />. Esimene JPEG-standard väljastati 1992 aastal ja võeti vastu Septembrisseptembris 1992 kui ITU-T soovitus T.81, ning hiljem 1994 aastal kui ISO/IEC 10918-1.
 
JPEG-standard määratleb [[Koodek|koodeki]], mis defineerib kuidas pilt kodeeritakse baitide voogu ja dekodeeritakse tagasi algseks pildiks, kuid ei määratle failivormingut, millesse need baidid pannakse<ref name="NThBV" />. Exifi ja JFIF-standardid on JPEG-pakitud piltide vahetamiseks tavaliselt kasutatavad failivormingud.
18. rida:
JPEG-standardid on ametlikult ''Information technology – Digital compression and coding of continuous-tone still images'' nime all.
 
Ecma International TR/98 JPEG-failivormingu spetsifikatsioon ''JPEG File Interchange Format'' (JFIF) anti ametlikult välja alles 2009. aasta juunis, ehkki see oli tegelikult olemas juba 1990-ndatel<ref name="D199m" />.
 
==Tüüpiline kasutamine==
 
JPEG-pakkimise algoritmpakkimisalgoritm on parim realistlike stseenide jaoks, kus on toonistooni ja värvisvärvi sujuvad üleminekud. JPEG on väga populaarne veebis kasutamiseks, sest seal on enamasti andmemaht oluline. JPEG/Exif on kasutusel ka digitaalsetes kaameratesdigikaamerates.
 
Teisest küljest, JPEG ei pruugi JPEG olla parim lahendus jooniste ja teiste tekstilist graafikat sisaldavate piltide jaoks, kus teravad kontrastid kõrvuti asetsevate pikslite vahel võivad tekitada märgatavaid moonutusi. Sellised pildid on parem salvestada kadudeta pildivormingus, nagu TIFF, [[GIF]], [[PNG]] või ''raw'' (eeltöötlemata vorming). JPEG-standard sisaldab kadudeta pakkimise võimalust, kuid see ei ole enamikus toodetes toetatud.
 
Kuna tüüpiline JPEG kasutusala on kadudega pakkimine, mis kaotab pildi täpsust, siis ei peaks seda kasutama lahendustes, kus täpne andmete reproduktsioon on oluline (näiteks mõned teaduslikud ja meditsiinis kasutatavad rakendused).
 
JPEG ei sobi ka selliste failide jaoks, mida töödeldakse korduvalt (pilditöötlus), sest iga kodeerimine ja dekodeerimine vähendab faili vastavust originaalile. Selle vältimiseks võib vastava pildi salvestada kadudeta vormingus ja hiljem levitamiseks uuesti JPEG-vormingus.
 
==JPEG-pakkimine==
[[File:Continuously varied JPEG compression for an abdominal CT scan - 1471-2342-12-24-S1.ogv|thumb|300px|Ühtlaselt muutuv JPEG pakkimine ( Q=100 ja Q=1 vahel) kõhuõõne [[Kompuutertomograaf|CT]] skaneeringust. ]]
 
JPEG kasutab kadudega pakkimise meetodit, mis põhineb diskreetsel koosinusteisendusel (''discrete cosine transform'', DCT). See teisendus viib iga välja ruumivallast sagedusvalda. See on pidev mudel, mis põhineb psühhovisuaalsel süsteemil ja jätab välja kõrgsagedusliku informatsiooni ehk teravad üleminekud erksuses ja värvitoonis. Sagedusvallas informatsiooni vähendamise protsessi nimetatakse kvantimiseks. Lihtsamalt on kvantimine protsess, kus vähendatakse arvude mõõtkava (kus iga arv kordub erinevalt) väiksemaks mõõtkavaks. Sagedusvalda kasutatakse, sest see sisaldab kõrgsageduslikke koefitsiente, mis panustavad pildile üldiselt vähem kui muud koefitsiendid, kuid sellised väiksed väärtused on hea pakkimisvõimalusega. Kvantiseeritud koefitsiendid reastatakse ja pakitakse kadudeta väljund bitivoogu (kaod tekivad kvantimisel). Enamus tarkvara rakendusi, kus JPEG-standardit kasutatakse,kasutatavaid tarkvararakendusi lubavad kasutajal kontrollida pakkimise määra (ja veel mõnda parameetrit), lubades kasutajal kvaliteedi ja failimahu suhet muuta. Manusrakendustes (nagu miniDV, mis kasutab sarnast DCT-pakkimise mudelit) on parameetrid juba valitud ja fikseeritud.
 
Pakkimismeetod on tavaliselt kadudega, mis tähendab, et osa informatsiooni pildi originaalist on kadunud ja seda eipole saavõimalik taastada. Kadudeta valikut, mis on standardis olemas, ei toetata laialdaselt. Viimasel juhul kasutatakse lihtsalt jooksu-pikkuse (''run-length encoding'', [[RLE]]) ja [[Huffmani kodeerimine|Huffmani]] kodeeringut.
 
On olemas ka progressiivne JPEG-vorming, kus andmeid pakitakse progressiivselt kõrgema detailsusega. See on ideaalne suurte piltide jaoks, mida näidatakse samal ajal, kui neid üle aeglase ühenduse alla laetakse. Võimaldades nii, peale osaliste andmete saabumist, mõistliku eelvaate. Progressiivse JPEG-vormingu toetamine tarkvara poolt ei ole universaalne. Sel juhul näitab vastuvõttev programm pilti alles siis, kui see on täismahus kohale jõudnud.
45. rida:
Plokke võib keerata 90 kraadi, ümber pöörata horisontaalselt, vertikaalselt ja diagonaalselt, ning liigutada pildis ringi. Muudetud plokk ei sõltu kõigist teistest plokkidest pildil.
 
Vasak ülemine äär JPEG pildil on 8 x 8 pikslise ploki piiril, kuid alumine parem ei pruugi niitnii olla. See ei võimalda kadudeta liigutada ja keerata pilti, mille alumine parem äär ei ole kõigil kanalitel 8 x 8 ploki äärel.
 
Pildi keeramine, kus ta ei ole 8 või 16 kordne (mis sõltub alladiskreetimisest), ei ole kadudeta. Sellise pildi keeramine tähendab, et need plokid arvutatakse uuesti ja nii kaotatakse kvaliteedis<ref name="Q72Ak" />.
53. rida:
==JPEG-failid==
 
Failivorming, tuntud kui "JPEG Interchange Format" (JIF), on kirjeldatud standardi lisas B (Annex B). Seda "puhast" vormingut ei kasutata tihti, peamiselt sellepärast, et raske on programmeerida kodeerijaid ja dekodeerijaid, mis rakendavad standardit kogu ulatuses, ja tänu mõningastele standardi puudujääkidele:
<nowiki>*</nowiki> Värvimudeli kirjeldus;
 
<nowiki>*</nowiki> Värvikomponentide alladiskreetimise registreerimine;
<nowiki>*</nowiki>Värvimudeli kirjeldus
<nowiki>*</nowiki> Pikslite kuvasuhte definitsioon.
 
<nowiki>*</nowiki>Värvikomponentide alladiskreetimise registreerimine
 
<nowiki>*</nowiki>Pikslite kuvasuhte definitsioon
 
Nende probleemide lahendamiseks on arenenud mitmed täiendavad standardid. Esimene neist, mis väljastati 1992 aastal, oli ''JPEG File Interchange Format'' (JFIF), millele järgnes ''Exchangeable image file format'' (Exif) ja ''International Color Consortium'' (ICC) värviprofiilid. Mõlemad vormingud kasutavad JIF-failile omast baidipaigutust, millele lisaks on JIF-standardi laienduspunktid, täpsemalt rakendusmarkerid (''application markers''): JFIF kasutab APP0-i ja Exif APP1-e. Neis JIF faili osades, mis jäeti edasiseks kasutuseks, lisatakse vajalikud metaandmed.