Solmisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
Relatiivset solmisatsiooni on arendanud ungari helilooja [[Zoltán Kodály]] ([[Kodály meetod]]), ameeriklane [[Edwin E. Gordon]] (muusika õppimise teooria, ''Music Learning Theory'')<ref>Edwin E. Gordon: ''Taking a Reasonable and Honest Look at Tonal Solfege and Rhythm Solfege.''GIA Publications, Chicago 2009</ref> ja [[Dick Grove]] (džässipedagoogika ja -harmooniaõpetus, spetsiaalne akordide ja heliridade teooria ning džässharmonisatsiooni ja ümberharmonisatsiooni alused)<ref>Dick Grove: ''See It, Hear It, Play It - Musicianship Course'', Part 1 ([http://www.dickgrove.com/wd/t/httpdocs/coursedesc/shdesc12.htm Inhalt]) und Part 2 ([http://www.dickgrove.com/wd/t/httpdocs/coursedesc/shdesc21.htm Inhalt])</ref>.
Tuginedes Kodály meetodile arendas eesti koorijuht [[Heino Kaljuste]] välja oma solmisatsioonisilpide süsteemi terve Nõukogude Liidu jaoks. Kuna Nõukogude Liidus kasutati Guido silpe sel ajal ''absoluutse'' solmisatsiooni jaoks, arendas Kaljuste ''relatiivse'' solmisatsiooni jaoks välja oma silbid, milles oli muudetud konsonante, kuid säilitatud Guido silpide vokaalid. Heino Kaljuste relatiivse solmisatsiooni silbid olid ''jo, le, wi, na, so, ra, ti''.<ref>Вейс, П. Ступеньки в музыку. – М.: Советский композитор, 1980.</ref> Kaljuste JO-LE-MI-süsteem on Eesti üldhariduskoolide muusikaõpetuses valdav tänapäevani, kuid muusikakoolides peetakse üldiselt mõistlikuks kasutada absoluutset solmisatsiooni.
Alates Sarah Ann Gloverist kasutatakse duur-heliridade puhul „relatiivse“ solmisatsiooni silpe ''do, re, mi, fa, so, la, ti, do'' ning silpe ''la, ti, do, re, mi, fa, so, la'' iga loomuliku moll-helirea puhul. Harmoonilise molli-helirea puhul, kui seitsmes aste on kõrgendatud, kasutatakse ''so'' asemel silpi ''si,'' meloodilise moll-helirea puhul ''fa'' asemel silpi ''fi''. Heli altereerimisel üles kasutatakse heledamat vokaali ''i'' (näiteks ''do → di, re → ri, fa → fi'' und ''so → si'') ning altereerimisel alla mõningate autorite puhul vokaale ''a'' või ''o'' (näiteks ''ti → ta, la → lo'', ''mi → ma'')<ref>Heike Trimpert: [http://www.musikschulen.de/medien/doks/mk07/AG03.pdf?VDMPORTALSID=7ol1s9ef29b98v6kb6q4bvvjp5 Solmisation: Musik erleben von Anfang an!] Referat auf musikschulen.de, Stand 4. Dezember 2010.</ref> ning mõningate puhul vokaali ''u'' (näiteks ''ti → tu, la → lu'', ''mi → mu''<ref>Malte Heygster und Manfred Grunenberg: ''Handbuch der relativen Solmisation.'' Schott, Mainz 1998. S. 13.</ref>.
| |||