Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Kadriorg Palace c1910.jpg|pisi|Kadrioru loss u 1910. aastal.]]

Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise ''Fonnenthal''iFonnenthali asemel kasutussekasutusele alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].

[[Pilt:Le palais de Kadriorg (Tallinn) (7644640078).jpg|pisi|Lossi Lilleaedlilleaed]]

Kadrioru loss kuulub laiemas plaanis Peterburi arhitektuurikoolkonda ning samad välismaised ja vene arhitektid ning meistrid olid kaasatud ka [[Peterburi|Peterburis]], [[Kroonlinn|Kroonlinnas]], [[Peterhof|Peterhofis]], [[Strelna|Strelnas]] ja mujal tsaari losside ehitamises.<ref name="uc4Be" />[[Pilt:Kadrioru loss a*.jpg|pisi|256x256px|Kadrioru lossi tagafassaad]]Peahoone koosneb keskosast ja kahest tiibhoonest, mis on omavahel terrassidega ühendatud. Ehitustöid alustati tiibhoonetest. Lossi põhiplaan on sümmeetriline ning jälgib üldkujult Itaalia ''[[casino]]''-tüüpi [[Villa|villade]] eeskuju. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning lossi esikülg on kolmekorruseline, tagafassaad kahekorruseline, lossi madalamad tiibhooned on aga ühekorruselised.<ref name=":4" />

Peasaali dekoori valmistamine algas [[1721]]. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis [[Riia]]st pärit [[Matthias Seidtinger]], kelle tehtud on ka saali neli [[allegooria|allegoorilist]] [[Antiikmütoloogia|antiikmütoloogial]] põhinevat [[tondo]]t: "[[Ganymedes]]e röövimine", " [[Justitia|"Justitia]]", "[[Poseidon]]" ja "[[Danae|"Danae]]".]]<ref name="ZBbli" /> Tema on ka peakorruse akende kohal olevate naisepeade modelleerija.<ref name=":2" />

[[1725]]. aastal Seidtinger vallandati, kuna ta ei suutnudsaanud vanaduse tõttu enam tööülesannetegaoma sammutööülesannetega pidadahakkama. Nii jäi peasaali võlvlagede dekoreerimine kauaegseltkauaaegselt tsaari teenistuses olnud itaallase [[Antonio Quadri]] hooleks.<ref name=":2" /> Peasaali kaunistavad [[Orvand|orvandiribad]], [[Akantusmotiiv|akantustahvlid]] ja naisenägudega lagi ning seinte ülaosas paiknevad keiserlikud kotkad ja kroonid, nagu ka teokarpidega [[Pilaster|pilastrid]] on kõik tema modelleeritud ning valmisid üheainsa aasta jooksul.<ref name=":3" />

Tiivulised kuulsuse [[geenius]]ed valmistas 1723. aastal rootslane [[Salomon Zeltrecht]], tema eestvedamisel ehitati peasaali dekoratiivsed kaminad, aga ka saali alumine seinavöönd: seinu liigendavad 12 [[Korintose stiil|korintose]] [[Kapiteel|kapiteelidega]] pilastrit. Kaminat kroonivad naistebüstidnaisebüstid, millest üks kujutab idealiseeritult Katariina I-st.<ref name=":3" />

Vaid peasaalis on nähtav ka lossi algne rikkalik [[Stukk|stukkdekoor]] – teistes lossi eluruumides on Zeltrechti-aegsed stukklaed asendatud ümberehituste käigus lihtsamatega. Erandiks on merepoolse tiiva kolmanda korruse üks stukklagi, mis on säilitanud oma [[Polükroomne|polükroomse]] viimistluse.<ref name=":3" />

Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles [[1746]]. aastal seoses keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta]] peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja seda ümbritsevad väikesed [[Plafoon|plafoonid]] tegi Tallinna meister [[Londicer]] noorem. Laemaaling kujutab [[Ovidius]]e "[[Metamorfoosid|Metamorfoosidest]]" tuntud lugu jumalanna [[Diana]]st ja jahimees [[Aktaion]]ist, kes kümblevale jumalannale peale sattumisepealesattumise tõttu hirveks moondati ja omaenda jahikoerte poolt tapeti. Maal sümboliseerib [[Peeter I]] võitu [[Karl XII]] üle [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].<ref name="0cvOW" />

Peasaali lage kaunistavad ka neli sümboolset plafooni koos ladinakeelsete lausungitega. Viljavihk kui suve ja viljakuse, aga ka ühtsuse sümbol, kannab kirja "VITAE MELIORIS IN USUM" ("'parema elu jaoks"'), punane roos kirjaga "JUNCTA ARMA DECORI" ("'iluga ühendatud relvad"') kujutab endast kevade tunnust või komplimenti Katariina I-le. Lilleaiapoolses lae osas paiknev [[liilia]] sõnumiga "CANDORE OMNIA VINCIT" ("'puhtusega on kõik võidetav"') on traditsiooniline Neitsi Maarja sümbol, ilmalikus kontekstis aga ka kuninglikkuse ning suve tähis. Neljandal plafoonil on kujutatud pääsukest kui kevadekuulutajat koos lubadusega "ET TEMPORA LAETA REDUCIT" ("'ja toob tagasi paremaid aegu"').<ref name="PxdqX" />

Peasaali algne põrand oli laotud glasuurkividest mustvalgeruudulisena, hilisemate ümberehituste käigus asendati see aga asendati puitpõrandaga.<ref name=":4" />

Lossi peasaaliga külgnev '''banketisaal''' pärineb 1930ndate aastate ulatuslikest ümberehitustest ning püstitati arhitekt [[Aleksandr Vladovski]] kavandite järgi algse tagafassaadi ette.<ref name=":4" />

Kadrioru lossi fuajees asub vanakreeka marmorkuju "[[MiloMílose VeenusVenus]]e" koopia, mille valmistas 1858. aastal [[Itaalia marmor]]ist Euroopas väga kõrgelt hinnatud [[Neoklassitsism|neoklassitsistlik]] skulptor [[Antonio Canova]].