Erinevus lehekülje "Eestimaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5392 baiti ,  2 aasta eest
eesti olen tartus uus 65-94
(ka ajaleht + toim)
(eesti olen tartus uus 65-94)
Märgis: Korduvad tähemärgid
eesti on maailm<big>a</big>
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka [[Eesti]]t; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit [[Eestimaa (nimi)]]; Eestimaa oli ka auriku [[Abruka (aurik)|Abruka]] varasem nimi; ajalehe kohta vaata [[Eestimaa (ajaleht)]]}}
#suuna [[
 
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
[[Pilt:Eestimaa värvid.svg|thumb|[[Eestimaa]] värvid (''Landesfarben'').]]
#suuna [[
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond (hertsogiriik) Põhja-[[Eesti]]s, mis [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il hõlmas [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]].
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
{{Sisukord paremale}}
#suuna [[
==Ajalooline ülevaade==
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
===Eestimaa keskajal===
#suuna [[
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d (ladina keeles ''Livonia'') esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid|semgalit]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578]]
#suuna [[
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
[[File:BalticCorp.jpg|pisi|Eestimaa ja Liivimaa, [[Thomas Kitchin]]i 1790. aasta kaardil]]
#suuna [[
 
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
#suuna [[
 
#suuna [[Sihtlehekülje pealkiri]]
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
#suuna [[
 
<gallery>
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1708]]. aastal, eraldas [[Peeter I]] Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang ajutiselt Peterburi kubermanguga.
Sihtlehekülje pealkiri
[[File:Baltics 1882.JPG|pisi|Eesti jagatuna Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks 1882. aasta kaardil]]
</gallery>
 
]]
===18.–19. sajand===
]]
Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaale ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Sellega läks Vene valitsejale üle ka tiitel Eestimaa hertsog, viimane Eestimaa hertsog oli [[Nikolai II]]. [[1722]]. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]-[[1802]] maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang (Harjumaa, Virumaa ilma Narva linnata, Järvamaa ja Läänemaa) eraldati Peterburi kubermangust taas eraldiseisvaks kubermanguks.
]]
 
]]
[[1783]]. aastal viidi [[Katariina II]] korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnaks]]. [[1797]]. aastal tühistas [[Paul I]] asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.
]]
 
]]
===Eestimaa 20. sajandi alguses===
]]
Eestimaa kubermangu piire muudeti [[12. aprill]]il ([[juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 30. märtsil) [[1917]], kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]], moodustades nõnda nn Eestimaa rahvuskubermangu. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. Koos Vene vägede lahkumisega, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal, Vene revolutsioonivalitsuse poolt uue haldusüksusena kehtestatud "rahvuskubermang" kaotati ja taastus Eestimaa kubermang, ühtlasi võeti taas kasutusele 1840. aastal [[Nikolai I]] poolt keelatud Eestimaa hertsogiriigi nimetus. Pärast 1918. aasta novembrit pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nime Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta. Hiljem (aga ka varem – vt Reiman 1911) on Eestimaa nime kasutatud kogu Eesti kui eestlaste poolt asustatud ala kohta, ilma et see oleks haldusüksuse nimi (vt artiklit [[Eestimaa (nimi)]]).
]]
 
parim riik siin<sup>Tekst ülaindeksina</sup> saab elada ja o<sub>l</sub>la rahus siin ei ole veel soda olnud<small>Väike tekst</small>
== Vaata ka ==
*[[Eestimaa hertsog]]
*[[Eestimaa kubermang]]
*[[Tallinna asehaldurkond]]
 
==Kirjandus==
*[[Villem Reiman]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/339703‎ Eestimaa], [[Eesti Kirjandus]], 1911, lk 1-9.
 
== Välislink ==
*[http://www.baltische-ritterschaften-de.de/ritterschaften/estland// Eestimaa Rüütelkonna koduleht, sisaldab muuhulgas ka Eestimaa ajalugu] '''(saksa keeles)'''
 
{{JÄRJESTA:Eestimaa}}
[[Kategooria:Eestimaa| ]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
Anonüümne kasutaja