Gaius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib juristist; eesnime kohta vaata artiklit [[Gaius (eesnimi)]].}}
[[Pilt:Estatua de Gayo-Tribunal Supremo (Madrid).jpg|pisi|Gaius]]
'''Gaius''' (u 110 – u 180), täielik nimi on teadmata, oli [[Rooma]] [[jurist]] [[sabiniaanid|sabiniaanide]] koolkonnast.<ref>"Väike entsüklopeedia", toimetanud Rein Aro, 2001</ref> Ta töötas juristina oletatavalt keisrite [[Antoninus Pius|Antonius Piuse]], [[Marcus Aurelius|Marcus Aureliuse]] ja [[Commodus|Commoduse]] valitsusajal. Hariduse sai ta arvatavasti [[Rooma]]st, kuna see oli ainus koht, kus koolkonnad tol ajal kogunesid.<ref name=":0">[http://dspace.ut.ee/xmlui/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse institutsioonide näitel"] magistritöö Hesi Siimets-Gross, Tartu  2002. (02.05.17)</ref> Oma eluajal polnud Gaius kuulus, kuid hiljem saavutasid tema tööd tuntuse.<ref>"Üldine riigi ja õiguse ajalugu" I vanaaeg II vihik Vana-Rooma, I.S. Pereterski, Tartu, 1946</ref> Tema teos ''"Institutiones''" ("Institutsioonid") on tähtis [[Rooma õigus]]e allikas: selle eraõiguse õpiku süsteemil rajaneb paljude hilisema ajastu tsiviilkoodeksite süsteem. Lisaks ''raamatule "Institutiones''<nowiki/>'ele" kirjutas Gaius ka kommentaarid [[Kaheteistkümne tahvli seadused|XIIKaheteistkümne tahvli tahvli seadustele]]. Enamik tema kirjatöid on õiguse ajaloost, Kreeka filosoofiast ningja seaduste süstematiseerimisest.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Gaius "Gaius", Encyclopedia Britannica], The Editors of Encyclopædia Britannica, 2. aprill, 2014. (27.03.17)</ref>
 
== Sabiniaanid ==
[[Printsipaat|Printsipaadi]] ajal, 1. sajandil pKr, tekkis teineteise järel kaks eri lähenemisega õigusteaduslikku [[Koolkond|koolkonda]]: [[prokuliaanid]] ja [[sabiniaanid]]. Sabiniaanide rajajaks nimetab Pomponius Capitot. Nime sai koolkond teise juhtiva juristi [[Masurius Sabinus]]e (1. sajand pKr) järgi. Sabinuse süsteem on ülesehitatudüles järgnevaltehitatud järgmiselt: pärimisõigus, isikute õigus, käibetehingud, lubamatud teod ja alusetu rikastumine. Seda süsteemi kasutavad Sabinuse teose kommentaarides ka hilisemad juristid (nt Paulus ja [[Ulpianus]]). Sabiniaanide hulka kuulusid tuntud juristidest lisaks Sabinusele ka [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]], [[Iavolenus Priscus|Priscus Iavolenus]] ningja [[Salvius Iulianus]].<ref>"Rooma õiguse kujunemine ja õitseng", H. Siimets-Gross. Juridica. 2002, nr 9, lk 626 – 634626–634 </ref>
 
== Looming ==
Gaiuse töid teatakse ''[[Corpus iuris civilis]]''<nowiki/>'e (CIC) ''"Digesta''" kaudu. Tänapäeval tuntud Gaiuse töidteoseid:
 
* ''"Ad Quintum Mucium''" (Kommentaarkommentaar [[Quintus Mucius|Quintus Muciuse]] teosele ''"Ius civile''"),
* ''"Ad Edictum Praetoris Urbani''" (Rooma linna preetori ediktide kommentaar),
* ''"Ad'' ''Edictum Provinciale''" (Provintsiediktide kommentaarid),
* ''"Aurea sive Rerum Cottidianarum''" ("Kuldsed sõnad" ehk "Igapäevased asjad"),
* ''"Ad Senatus consultum'' (SC) ''Orfitianum''" (Orfitianuse senati otsuse kommentaar)
 
Lisaks kirjutas ta ka mõned üksikud seaduste kommentaarid, näiteks:
 
* ''"Ad legem XII tabularum''" (XII12 tahvli seaduste kommentaarid),
* ''"Ad legem Iuliam et Papiam Poppaeam''" (Iuliuse ja Papius Poppaeuse seaduste kommentaarid),
* ''"Ad legem Glitam''" (Glituse seaduste kommentaarid).
 
Klassikalisest ajastust on säilinud ainsa juriidilise teosena ''"Digesta''" vahendusel ''[http://www.thelatinlibrary.com/gaius.html Institutiones]'', mis on Gaiuse peateos.<ref name=":0" />
 
=== ''"Institutiones'' " ===
''Institutio'' tähendab nii õiguse instituuti kui ka teooria õpetamist. Õiguse põhimõisted ningja -mõtted omandati Gaiuse õpiku alusel. Teist osa õigusõpetusest nimetati ''instructio'' ehk materjali praktiline omandamine. Gaiuse õpiku pealkiri kajastab seega mõlemat eesmärki: õiguse süstemaatilist esitamist ning selle kaudu juristide õpetamist.
 
Gaiuse ''teoses "Institutiones''<nowiki/>'es" tutvustatakse Rooma õiguse süsteemi, mis on üles ehitatud institutsionaalselt ning mida täiendasid [[Sabiniaanid|sabiniaanide]] printsiibid, nt ''bona fides'' (heausksus). ''Institutiones'<nowiki/>''e''<nowiki/>''"Institutionese" süstemaatika põhineb dialektilisel argumentatsioonimeetodil, mida kirjeldab Cicero oma teoses ''"Topica''". ''Institutiones'<nowiki/>''e''<nowiki/>''"Institutionese" keskpunkt on inimene. Selle esimene raamat on pühendatud isikutele ning ka järgnevad algavad alati isikuga. Teised kaks olulist mõistet Gaiuse teoses on asjad ja [[hagi|hagid]] ehk õigussuhte objektid. Orje käsitles Gaius isikute õiguses.<ref name=":0" />
 
Gaiuse põhijaotus ''Institutiones'''es"Institutioneses": isikud (1. rmt), asjad (2; 3. rmt) ja hagid (4. rmt)
 
I raamat: lühike sissejuhatus ning seejärel käsitlus nii isiku- kui ka perekonnaõigusest;
38. rida:
IV raamat: pühendatud tänapäevasele protsessiõigusele, mis polnud Vana-Roomas materiaalõigusest eraldatud. Protsessiõigus võimaldas isikutel kaitsta oma õigusi, mis olid seotud nii teiste isikute kui ka asjadega.<ref name=":0" />
 
== ''Institutiones''<nowiki/>'e"Institutionese" tähendus hilisemale Rooma õigusele ==
Gaiuse ajal ning sellele järgneval perioodil alustati õigusteaduse õpetamist lühiülevaatega eraõigusest, lisandusid seletused ediktide ning ''ius civile''´ (kodanike õigus) kohta. Sellele järgnesid õpilaste ettekanded.<ref name=":0" /> Justinianuse konstitutsioon ''"Omnem''" aga muutis õigusteaduse õpetamist. Gaiust puudutab juba konstitutsiooni esimene punkt, kus Justinianus ütleb, et esimesel aastal õpiti õpetaja ettekandes kuuest raamatust, mille esimese moodustasid Gaiuse ''"Institutiones''". See näitab, et Gaiuse ''"Institutiones''" olid juba niivõrd tunnustatud terves impeeriumis, et [[Justinianus]] tõi selle ära esimese ja ainsa nimelise sissejuhatusena õigusesse. Sama konstitutsiooni alusel korraldas Justinianus ümber tulevase õppetöö impeeriumis, mille tulemusel pidid tudengid esimesel aastal õppima ''Institutsiones''<nowiki/>'e"Institutsionese" järgi. Nii jäi Gaiuse süsteemil põhinev õpik ka pärast Justinianuse reformi õigusteaduse aluseks.<ref name=":0" />
 
Gaiuse ''"Institutiones''" oli aluseks veel mitmele seadusekogule, näiteks Lääne-Rooma riigis oli selleks [[Moosese seadus|Moosese seadusi]] ja Rooma õiguse norme võrdlev kogu (''"Collatio legum Mosaicarum et Romanum''" ehk ''"Collatio''"), mis loodi 390. ja 438. aasta vahel.
 
Gaiuse ''Institutsiones''<nowiki/>'e"Institutsionest" kasutati veel ''"Lex Romana Visigothorum'''isVisigothorumis", mis oli [[Läänegoodid|läänegootide]] kuninga [[Alarich II]] 506. aastal välja antud kodifikatsioon riigis elavate roomlaste jaoks. See põhines Rooma õiguse allikatel ning üritas allikate vastuolulisust vähendada.<ref name=":0" />
 
Samuti on kasutatud ''Institutsiones''<nowiki/>'est"Institutsionest" Lääne-Rooma riigi territooriumil koostatud hõimuseaduses ''"Lex Romana Burgundionum''´isBurgundionumis", mis oli mõeldud samuti riigis elavate roomlaste omavaheliste vaidluste lahendamiseks.<ref name=":0" /> Lisaks nimetatud seadusekogudele ja kommentaaridele on olemas ka õigusteadusväliseid kirjeldusi jm, kus on kasutatud Gaiuse ''Institutsiones''<nowiki/>'e"Institutsionest".
 
== Viited ==