Konrad Veem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nipet-näpet
Ta ei olnud Eesti NSV kiriku vaimulik
3. rida:
Lõpetas aastal [[1933]] [[Tallinna Linna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasium]]i. Õppis aastatel [[1935]]–[[1940]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas, lõpetades sügisel, kuuludes viimaste lõpetajate hulka. Asus aastal [[1941]] ümber Saksamaale. Sõja ajal oli sõjakirjasaatjana filmioperaator. Ordineeriti [[2. veebruar]]il [[1947]] [[Stolzenau]]s vikaarpiiskop [[Johannes Oskar Lauri]] poolt pastoriks.
 
Oli [[1947]]–[[1948]] [[Fürth]]i koguduse asutaja ja õpetaja, kuulutuspunktidega [[Nürnberg]]is, [[Weissenburg]]is, [[Erlangen]]is ja [[Bamberg]]is. Oli aastatel [[1948]]–[[1952]] [[München]]is Luteri Kirikute Maailmaliidu põgeniketeeninduse osakonna vaimulik. Samaaegselt oli ta [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELKE.E.L.K.]] Lõuna-Baieri koguduse õpetaja ja Austria eestlaste hooldajaõpetaja. [[1952]]–[[1955]] toimetas ta [[Kirikuleht (ajakiri, 1952)|Kirikulehte]].
 
Aastal 1955 valiti ta EELKE.E.L.K. Stockholmi koguduse õpetajaks (pärast õpetaja [[Aleksander Täheväli]] surma). Seda ametikohta pidas ta aastani [[1985|1985.]]<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref>
 
Kuna peapiiskop [[Johannes Oskar Lauri]] soovis ametit maha panna, korraldati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1971]] uued peapiiskopi valimised. Uueks peapiiskopiks kandideerisid praost [[Richard Koolmeister]] ja abipraost Konrad Veem. Richard Koolmeister sai 33 häält ja Konrad Veem 35 häält. Seega sai uueks peapiiskopiks Konrad Veem.<ref>Eesti Kirik nr.1. 1972</ref> 28. detsembril 1971 kinnitas konsistoorium valimistulemused, piiskopiametisse pühitseti ta [[17. juuni]]l [[1972]]. Teda õnnistas ametisse Rootsi peapiiskop [[emeeritus]] [[Gunnar Hultgren]]. Gunnar Hultgreni assisteerisid piiskop emeritus [[Sven Danell]], peapiiskop emeritus [[Johannes Oskar Lauri]] ja piiskop [[Ingmar Ström|Ingmar Ström.]] <ref>Eesti Kirik nr.5.-6. 1972</ref><ref>Eesti Päevaleht(Rootsi). Reede, 23. juuni 1972</ref> Emerituuri jäi ta aastal [[1990]].