Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.60.90 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER.
4. rida:
Babülooniale pani aluse kuningas [[Hammurabi]] (valitses [[lühike kronoloogia|lühikese kronoloogia]] järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise [[Akkad]]i suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele [[semiidi keeled|semiidi keelte]] hulka kuuluv [[akkadi keel]], usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud [[sumeri keel]]. Akkadi ja sumeri traditsioonid mängisid Babüloonia kultuuris olulist rolli ning piirkond jäi oluliseks kultuurikeskuseks kogu [[Pronksiaeg|pronksiaja]] ja [[varane rauaaeg|varase rauaaja]] vältel, isegi võõrvõimu all.
 
==Ajalugu==
== MA EI VIITSI SEDA TÖÖD TEHA==
Kõige varasem teade Babüloni linna kohta pärineb [[Akkadi Sargon]]i aegselt savitahvlilt [[23. sajand eKr|23. sajandist eKr]]. Pärast viimase sumeri päritolu kuningavõimu, [[Uri III dünastia]] kokkuvarisemist [[Elam]]i rünnakute all ([[2002 eKr]] [[pikk kronoloogia|pika]], [[1940 eKr]] lühikese kronoloogia järgi) sattus enamik Mesopotaamiast [[amoriidid|amoriitide]] võimu alla, kes rajasid seal rea väikesi kuningriike. Amoriitide ajastu esimestel sajanditel olid võimsaimad linnriigid Isin ja [[Larsa]], ehkki [[Šamši-Adad I]] jõudis [[Assur]]i ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ümber asuvate põhjaalade ühendamisele üsna lähedale. Üks amoriitide dünastiaist rajas Babüloni linnriigi, mis lõpuks võttis võimu teiste linnade üle ja rajas [[Vana-Babüloonia]] suurriigi.