Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Väliskaubandus: andmete uuendamine
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
528. rida:
[[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]]
 
15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise pikalt kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgneva poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid HispaaniaHabsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" />
 
Järgneva paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" />