Nõmme-Väike: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast [[Vabadussõda]] osutus kogu tohutu suure [[Peeter Suure Merekindlus]]e kitsarõõpmelise raudteevõrgu täielik säilitamine Eesti riigi jaoks majanduslikult võimatuks ja sõjanduslikult suhteliselt mõttetuks (kuigi äsja lõppenud Vabadussõjas oli soomusrongide, sh kitsarööpmeliste osa olnud hindamatu). Nii otsustatigi suurem osa tegelikult vähe kasutatud ja seega praktiliselt uuest kindlusraudteest üles võtta ja kasutada ära mujal. Ainsana säilitati nendestkindlusraudtee osadest selle peaharu ehk [[Liiva–Vääna raudtee]], millest arvati olema kasu ka tsiviilkasutuses.<ref>Nerman, Robert. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=69877 Eesti edestas elektriraudtee rajamisel lõuna- ja idanaabrit.] / Tallinna Postimees, 16. jaanuar 2009</ref>

[[Nõmme-Väikse jaamahoone]]<nowiki/>ks ei jäänud siiski endine kindluseraudtee peajaama hoone, vaid sellest sobivamalt lähemal paiknenud endine kasarmuhoone.

Mitmetel põhjustel ei osutunud [[Liiva–Vääna raudtee]] väga tasuvaks. [[1959]]. lõpetatiaastal lõpetati [[reisirong]]ide liiklus Nõmme-Väikse ja [[Vääna]] jaamade vahel. Seejärel võeti põhiline osa Vääna raudtee rööbasteest [[1962]]. aastaks üles.

Pärast Vääna raudtee rööbastee põhilise osa ülesvõtmistKuni [[19621971]]. aastalaastani jäi [[Liiva–Vääna raudtee]]st kuni [[1971]]. aastani kasutusse ainult [[Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, kuid ainult kaubaveo jaoks.