Arutelu:Aatom: erinevus redaktsioonide vahel

Kuigi aatomeid saab füüsikaliste vahenditega lagundada, vaadeldakse ka füüsika piirides aatomit stabiilsest küljest (spektraalanalüüs näiteks). Ning olgugi, et aatomid tekivad tähtedes, neid saab lagundada, muuta (see nõuab tavaliselt päris palju lisaenergiat), siis ikkagi on aatomid ju üldiselt (enamjaolt, pigem, statistiliselt) väga stabiilsed....seda artiklist nagu välja ei loe. Radioaktiivsed isotoobid lagunevad stabiilseteks isotoopideks, mis on enamus ainest meie planeedil Maa, kas pole? Looduses/maailmas/universumis ihkab mateeria olla pigem stabiilses, neutraalses, minimaalse energiaga tasakaaluolekus. Aatomite eksisteerimine kindlate, püsivatena, stabiilsete isotoopidena on hea näide selle kohta. Kas stabiilne aatom polnud ka üks N. Bohri argument? Klassikaline teooria oletas, et elektron peaks tuumale lähenema ja kiirgama/kaotama energiat kuni lõppeb jõuetuna tuumale langedes. Tegelikkuses aga nii ju pole. AatomitAatom on (üldjuhul, pigem) väga stabiilne, kestev tervik..vms. Kas mul on õigus? Ka radioaktiivsetel isotoopidel on poolestusaeg. Nad lagunevad ometigi stabiilsuse poole, mitte ebastabiilsuse, kestvama oleku suunas, mitte ebastabiilsemasse olekusse.