Redaktsioon: 13. oktoober 2017, kell 16:32 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. oktoober 2017, kell 17:26 redigeeri eemalda Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Raudteejaam asub [[laiarööpmeline raudtee\|laiarööpmelise]] [[Tallinna–Keila raudtee]]<nowiki/>l 11 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Reisirongide peatusena jääb Pääsküla [[Kivimäe raudteepeatus\|Kivimäe]] ja [[Laagri raudteepeatus]]e vahele. Elektrirongide sõit ~~marsruudil~~rongiliinil Pääsküla–Tallinn algab ja lõpeb Pääsküla raudteejaamas. Jaamas peatuvad ~~[[Elron]]i~~ Tallinnast [[Tallinna–Keila raudteeliin\|Keilasse]], [[Tallinna–Paldiski raudteeliin\|Paldiskisse]], [[Tallinna–Riisipere raudteeliin\|Riisiperre]] ja [[Tallinna–Kloogaranna raudteeliin\|Kloogaranda]] sõitvad [[Elron]]i [[elektrirong]]id ja diiselelektrirongid. Piletihinnalt kuulub Pääsküla I ~~tsooni~~hinnatsooni, ~~mille~~kuid ~~piires~~Tallinna ~~liiklemine~~elanike jaoks on ~~tallinnastele~~selle piires sõitmine tasuta.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> Jaamas on kolm paralleelset rööbasteed ~~lisaväljumisega~~ja lisaväljumine [[Pääsküla ~~Depoosse~~elektrirongidepoo]]<nowiki/>sse janing kaks 150 m pikkust [[ooteplatvorm]]i.<ref>AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.</ref> [[Laagri raudteepeatus\|Laagri]] suunal väljuv raudtee on üheteeline kuni Pääsküla ja Topi jõe ületamiseni, ning edasi kuni Saue ja Keilani jälle kaheteeline, tingituna peamislet majanduslikest probleemidest, mis on tekkinud vajalike sildade ehitamisel. 29. rida: [[1919]] nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks. [[1. oktoober\|1. oktoobril]] [[1924]] avati [[1924\|Tallinn Pääsküla Elektrirongiliiklus avati Tallinna–Pääsküla liini . Elektrirongiliiklus avati Tallinna–Pääsküla liini]] <ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=81681&leht_id=2653 Nõmmel avatakse täna täielikult renoveeritud Pääsküla jaamahoone.] Nõmme Linnaosavalitsus. ÄP Online - pressiteated, 14. juuni 2004</ref> Peatuskohast sai kõrvalteede ehitamise tulemusena raudteejaam. Keila ja Nõmme vahel sai Pääskula jaamast üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni Saue jaama valmimiseni). ==Jaama rajatised== ===Jaama teed ja platvormid=== ===Jaamahoone===▼ [[Pilt:Pääsküla raudteejaam.jpg\|thumb\|Pääsküla raudteejaam]]Jaama esimene paralleeltee ehitati kohe 1919.aastal jaama õiguste saamisel. [[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg‎\|thumb\|Pääsküla jaamahoone aadressil [[Suvila tänav]] 1. Valmis 1926]]▼ Maksimaalselt on jaamal olnud haruteed (lisaks 2-le põhiteele). Jaamahoone valmis juba 1916. aastal, seda I MS ajal peamiselt tänu aedlinna elanike initsiatiivile ja annetatud vahenditele.▼ Praegu on jaamal lisaks kahele põhiteele alles jäänud vaid üks lisatee, mis paikneb teisest platvormist lõuna pool. Lisaks on jaamal ühendustee [[Pääsküla depoo]]<nowiki/>ga. ▲=== Jaamahoone === ▲[[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg‎\|thumb\|Pääsküla jaamahoone aadressil [[Suvila tänav]] 1. ~~Valmis 1926]]~~ Valmis 1916, teine korrus 1926 ]] ▲[[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)\|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1) valmis juba peatuse avamise aastale järgmisel 1916. aastal, seda I MS majanduslikult raskel ajal peamiselt tänu aedlinna elanike initsiatiivile ja annetatud vahenditele. [[1926]] valmis jaamahoone teise korruse juurdeehitus (jaamaülema korter). 43. rida ⟶ 53. rida: [[1997]]. aastal võeti jaamahoone arhitektuurimälestisena kaitse alla.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8206 Laiarööpmelise raudtee Pääsküla jaamahoone, 1916. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> 2009. aastal suleti jaamahoone reisijate ootesaal ja hoone anti Tallinna linna bilanssi. [[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)\|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1) on tänapäeval suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref>Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 16</ref> ▼ ▲~~[[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)\|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1)~~Tänapäeval on ~~tänapäeval~~jaamahoone suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref>Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 16</ref> === Elektri-alajaam === Pääskülas paiknes Tallinn-Pääsküla elektriraudtee 1300V elektrialajaam (alalditega), mis praegu on lagunemas varemetes. II MS järgsel perioodil ehitati see ümber Saksa metroorongide kasutuselevõtmise järel 750 V peale. Üleminekul 3500 V vahelduvpingele 1958. aastal jättis selle alajaama kasutuseta. === Muud suuremad ümberehitused === Seoses elektrirongide väjavahetamisega NLiidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal laiendati jaama teedevõrku kuni 6 haruteeni (lisaks kahele põhiteele). Neid kasutati peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel. Ümber tuli ehitada ka reisijate ooteplatvormid.▼ Aastatel [[1961]]–[[1962]] rajati raudteejaama haruteede jätkuna jaama ~~lähistele~~lähistel paiknev elektrirongide ~~depoo (~~[[Pääsküla depoo]]).<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>▼ Reisijateplatvormid ehitati ümber madalateks seoses uute rongide kasutuselevõtmisega 2015. aastal. ▲Seoses elektrirongide väjavahetamisega NLiidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal laiendati jaama teedevõrku kuni 6 haruteeni. Neid kasutati peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel. Koos Tallinn-Pääsküla raudteelõigu täieliku rekonstrueerimisega toimus ka jaama rööbasteede täielik rekonstrueerimine. ▲Aastatel [[1961]]–[[1962]] rajati raudteejaama haruteede jätkuna jaama lähistele elektrirongide depoo ([[Pääsküla depoo]]).<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref> ==Lisateavet== Ümbernimetamise järel samanimeliseks saanud rongipeatus asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt lõuna pool kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]<nowiki/>e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)\|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)\|Vabaduse puiestee]] 183. Peatuskoht suleti [[1922]].<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 119-120</ref> [[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg‎\|pisi\|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]]

Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel