Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P enamikke > enamikku
360. rida:
Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates [[1884]]. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat.
 
Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka ''Gründerzeit'' nime all, kindlustas SaksaSaksamaa positsiooni keiseresimene [[Saksamaa riigikantsler]] [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades [[1904]] Ühendkuningriigiga alla [[Entante Cordiale]]'i lepingule ning kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma [[Austria-Ungari]] suhete jäi Saksamaa üha enam üksi ja isoleerituks.
 
19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini Konverents]]il Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.