Erinevus lehekülje "Auguste ja Louis Lumière" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Vennad sündisid kaheaastase vahega [[Besançon]]is, kolisid 1870. aastal [[Lyon]]i ja käisid seal koolis.
 
Nende isal Claude-Antoine Lumière'il oli fotograafiaettevõte, kus mõlemad vennad töötasid. Pärast seda, kui isa 1892. aastal vanaduspõlve veetma jäi, hakkasid vennad tegelema liikuvate piltidega. Nad patenteerisid rea uuenduslikke meetodeid, näiteks filmilindi perforatsiooni. Nende [[kinematograaf]] ise patenteeriti 13. veebruaril 1895 ja esimene filmimaterjal lindistati sellega sama aasta 19. märtsil. Kaadrid näitasid töölisi lahkumas Lumière'i tehasest.
 
Esimesed filmiseansid toimusid juba samal aastal. Esimest korda näidati Lumière'ide liikuvaid pilte avalikult ja tasu eest 28. detsembril 1895 [[Pariis]]is Grand Café keldriruumis. Näitamisele tulidtuli kümme lühikest filmi. Iga film oli 17 meetrit pikal lindil ja kestis umbes 40-5040–50 sekundit. Kinematograaf võimaldas nii filmi lindistada kui ka projitseerida.
 
1896. aastal läksid vennad oma kinematograafiga turneele, mille käigus külastasid [[Bombay]]d, [[London]]it, [[Montreal]]i, [[New York|New Yorki]] ja [[Buenos Aires]]t.
 
Varsti pärast seda pöörasid vennad oma tähelepanu filmitegemiselt värvifotograafiale ning patenteerisid 1903. aastal autokroom-menetluseautokroommenetluse.
 
{{JÄRJESTA:Lumiere}}
129 088

muudatust