Neerud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: blanking Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 193.40.178.255 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit [[Neerud (kulinaaria)]]}}
'''Neerud''' ([[ladina keel]]es ains ''ren'', mitm ''renes''; sün ''nephros'') on enamikul [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el paarilised [[kuseelundid]].
Neerude funktsioonideks, koos [[hüpotalamus]]e, [[ajuripats]]i ja [[neerupealised|neerupealistega]], on ka [[uriin]]i hulga, soolsuse ja happelisuse reguleerimine ja neerud osalevad seega organismi vee-, elektrolüüdi- ja happe-aluse tasakaalu regulatsioonis.<ref name="cl7jr" />
Neerude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.
==[[Süstemaatiline anatoomia]]==
Kehtivas loomaanatoomia standardis [[Nomina Anatomica Veterinaria]] liigitatakse neerud [[urogenitaalsüsteem]]i.<ref name="cV2Pt" />
Tänapäeval kehtivas inimese anatoomia standardis [[Terminologia Anatomica]] kuuluvad neerud [[kuseelundite süsteem]]i.
Varem liigitati neerud [[kuse-suguelundkond|kuse-suguelundkonna]] [[kuseelund]]ite hulka ([[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010:127).
==Roomajatel==
===Madudel===
[[Madu]]de neerud on pikenenud kujuga ja kumbki neer läheb üle [[kusejuha]]ks mis lõpevad [[kloaak|kloaagi]] keskmises osas [[kusesool]]es. Madude neerude töö tulemusel ei väljutata vedelat uriini, kuna neerude [[Henle ling]]ul puuduvad [[nefron]]id, jääkained väljutakse üsna tahkena (pastana).
Neerude toomasooned on neeruarterid ja viimasooned neeruveenid.
[[Neeru-sugusegmendid]], mis sigimisperioodil suurenevad [[seemnevedelik]]u tõttu, toimivad isastel lisasuguelunditena.<ref name="j50Wl" />
Isaste madude [[hemipeenis]]te kaudu ei väljutata [[uriin]]i.
==Imetaja neerud==
===Inimese neerud===
[[Inimene|Inimese]] neerud on punakaspruunid [[uba|oa]]kujulised paaris[[elund]]id, mis kaaluvad 150–200 g, ja paiknevad [[kõhukelme]]taguses ruumis kummalgi pool [[lülisammas]]t [[nimme]]piirkonnas. Mitmete inimeste kehas võib olla ka üksainus neer ja/või üks kunstneer.
====Parem neer====
Parem neer asub 12. [[rinnalüli]] ja 1.–3. [[nimmelüli]] kõrgusel.
Parema neeru ees paiknevad [[maks]], [[kaksteistsõrmiksool]] ja parem käärsoolekoold.
====Vasak neer====
Vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal kui parem neer.
Vasaku neeru ees paiknevad [[kõhunääre]], [[magu]], [[peensool]] ja vasak käärsoolekoold.
== Neerude ehitus ja talitlus ==
[[Pilt:KidneyStructures PioM.svg|pisi|250px|left|Inimese neeru ristlõike illustratsioon|
<center>
1. [[neerupüramiidid]] •
2. [[neeru-sagaratevahearterid]] •
3. [[neeruarter]] •
4. [[neeruveen]]
5. [[neeruvärat]] •
6. [[neeruvaagen]] •
7. [[kusejuha]] •
8. [[väikesed neerukarikad]] •
9. [[neeru fibrooskihn]] •
10. ''[[extremitas inferior]]'' •
11. ''[[extremitas superior]]'' •
12. [[neeru-sagaratevaheveenid]] •
13. [[nefron]] •
14. [[väikesed neerukarikad]] •
15. [[suured neerukarikad]] •
16. [[neerunäsa]] •
17. [[neerusambad]]
</center>]]
Neer on kaetud [[fibrooskihn]]uga (''capsula fibrosa''), mida ümbritseb rasvkihn (''capsula adiposa'') ja [[neerusidekirme]] (''fascia renalis'') – nende abil kinnituvad neerud [[kõhuõõs|kõhuõõne]] tagaseinale.
Neeru [[parenhüüm (zooloogia)|parenhüüm]] koosneb pindmiselt paiknevast [[neerukoor]]est ja sisemiselt paiknevast [[neerusäsi]]st.
=== Neerupüramiid ===
{{Vaata|Neerupüramiid}}
[[Neerupüramiid]] (''pyramis renalis'') on neerusäsi moodustav koonusekujuline osa mille tipp avaneb oma neerukarikasse. Iga neerupüramiidi sees on tõenäoliselt ligi 10 000 [[nefron]]it.
[[Neerukoor]]est neerupüramiidide vahele kiiluvaid osi nimetatakse [[neerusammas]]teks.
==== Neerunäsa ====
{{Vaata|Neerunäsa}}
[[Neerunäsa]] on neerupüramiidi tipp, mis ulatub neeruurkesse.
=== Neeruvärat ===
{{Vaata|Neeruvärat}}
Neerul on nõgusal küljel [[lülisammas|lülisamba]] suunas süvend – [[neeruvärat]] (''hilum renale'') mis suundub neeru sees olevasse [[neeruurge|neeruurkesse]] (''sinus renalis''), kus paiknevad neeruvaagen koos väikeste ja suurte neerukarikatega. Neeruvärati kaudu suubub neeruarter ning väljuvad [[kusejuha]], neeruveenid ja [[lümfisooned]].<ref name="EkTIE" />
=== Neerukarikad ===
[[Neerukarikad]] asetsevad neeruurkes ja liigitatakse [[suur neerukarikas|suurteks]] ja [[väike neerukarikas|väikesteks neerukarikateks]].
=== Neerusegmendid ===
[[Neerusegmendid]] on neerude iseseiseva vereringega osad kuhu suubuvad vastavad neeruarteri harud.
=== Neeruvaagen ===
Neeruvaagen on neerukarikatest algav [[lõplik uriin|lõpliku uriini]] lühiajaline kogunemiskoht ja ühtlasi lehtrikujuline kusetee.<ref name="eYjQv" />
=== Neerude rakuväline ruum ===
Neerude rakuväline ruum on suhteliselt väiksemahuline, moodustades neerukoores keskmiselt 5–7% ja suurem neerusäsis (eriti keskmes). Rakkudevahelises ruumis on [[fibroplast]]id ja [[immuunsüsteem]]i rakud. Rakuväline ruum koosneb rakuvälisest maatriksist (näiteks glükoproteiinidest) ja rakkude vahel asuvast vedelikust jt.<ref name="gAFZG" />
=== Kusejuha ===
Kusejuha on uriini juhtiv kusetee. Kusejuha algab neeruvaagnast ja avaneb [[kusepõis|kusepõide]].
==Neerude funktsioonid==
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on [[nefron]], milles toimubki [[esmasuriin]]i valmistamine. Neeru(de) funktsioonideks on: [[kehavedelik]]e tasakaalu tagamine organismis, [[osmootne rõhk|osmootse rõhu]] säilitamine, happe-leelise-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete [[sekretsioon]] ja metabolism, vereloome, arteriaalse vererõhu ja [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme regulatsioon jt.
===Neerude keemiline koostis===
====Aminohapped (osaline)====
Neerudel (peamiselt koorel) on oluline roll [[aminohapped|aminohapete]] metabolismil, transpordil ja töökorras neer kontrollib nende plasmakonstsentratsiooni.
Neerud muundavad [[tsitrulliin]]i [[arginiin]]iks, mis on [[lämmastikoksiid]]i (NO), [[kreatiin]]i ja [[agmatiin]]i eellasmolekul.<ref name="43fmL" />
Neerud võtavad [[glutamiin]]i verest ja metaboliseeritakse [[ensüüm]]i ''glutaminase'' ([[ensüümiklasside nomenklatuur|EC 3.5.1.2]]) toimel.
Arvatakse, et neerudes muundatakse [[glütsiin]] [[seriin]]iks.<ref name="N8BNv" />
====Vitamiinid====
Lisaks mitmele nimetatud funktsioonile on neerud üsna aktiivsed [[ainevahetus]]es – [[katabolism]] ja [[anabolism]] on sarnased teistes elundites toimuvate ainevahetusprotsessidega.
Normaalses inimese neerus on tuvastatud mitmeid [[vitamiinid|vitamiine]]: [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-]] ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]], [[nikotiinhape]], [[pantoteenhape]], [[biotiin]], [[C-vitamiin|C-]], [[A-vitamiin|A-]] ja [[E-vitamiin]].<ref name="Xk2Yx" />
====Eikosanoidid====
Neerude koores ja säsis sünteesitakse ja vabastatakse mitmeid [[prostaglandiin]]e.
==Neerude sisesekretoorne funktsioon ja toimed==
Arvatakse, et neerud komplekteerivad (toodavad) ja väljastavad kahte [[hormoon]]i: [[kaltsitriool]]i ja [[erütropoetiin]]i.<ref name="lfSah" /> Erütropoetiin on aine, mis reguleerib [[erütrotsüüt]]ide [[erütrotsütopoees]]i. Erütopoetiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka [[meessuguhormoon]] – meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem.
[[Reniin]] on [[proteolüüs|proteolüütiline]] [[ensüüm]], mida komplekteerivad paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade neerude [[jukstaglomerulaarrakk|jukstaglomerulaarrakud]] [[proreniin]]ist. Reniin aktiveerib [[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem]]i ja vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile, näiteks [[hüpotensioon]], [[hüpokaleemia]], [[vererõhk|vererõhu]] langus ning veremahu vähenemine ja β-adrenergiliste retseptorite stimulatsioon jt.<ref name="G4no7" /><ref name="K7S47" />
Neerude eritatud reniin muundab [[maks]]as sünteesitud [[angiotensinogeen]]i [[angiotensiin I]]-ks. [[Kopsud]]est pärit [[angiotensiini konverteeriv ensüüm]] (AKE) katalüüsib angiotensiin I [[angiotensiin II]]-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifliste retseptoritega ja vabaneb [[aldosteroon]] ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka [[hüpotalamus]]es asuvat janu reguleerivat ala.
===Östrogeenide toime===
Arvatakse, et neerude funktsioone mõjutavad ka erinevad [[suguhormoonid]] (nii looduslikud kui ka sünteetilised [[östrogeenid]] ja [[androgeenid]] ja ka hormoonimatkijad) kuna neerudes paiknevatel rakkudel on tuvastatud hulgaliselt östrogeeniretseptoreid.
=== Neerude vereringe ===
[[Neerude vereringe]]l on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on [[neeruarter]]il võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. [[Neerude verevoolu mahtkiirus]] (lüh ''TRBF'') on ligikaudu 1 l verd/minutis. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit [[veri|verd]].{{lisa viide}}
[[Neerurge|Neeruurkes]] ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk [[arteriool]]e nimetatakse [[toomasoon]]teks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. [[Päsmake]]sest väljub teine arteriool ehk [[viimasoon]]. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema [[vererõhk|vererõhu]]. Nii tooma- kui viimasoontes voolab [[arteriaalne veri]].
Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefro-kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks [[neeruveen]]i. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku nimetatakse imevõrgustikuks.
Neerudel on hea verevarustus, et tagada rohke [[esmasuriin]]i teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi – see on umbes 300 g – on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Nimelt voolab mõlemast neerust läbi 1300 ml verd minutis. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Neeru vereringet reguleerib neer ise – seda nimetatakse [[autoregulatsioon]]iks. Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui on inimese vererõhk (80–180 mmHg). Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures.
==Neerude hapnikutarve ja ainevahetus==
Neerude hapnikutarve on kõrge, nii näiteks kulutab [[naatriumi-kaaliumipump]], mis asetseb [[rakumembraan]]il, rohkelt energiat transportimaks [[naatrium|Na]]- ja [[kaalium|K]]-ioone.<ref name="hyI2p" />
===Neerud kui filtrid===
Neerud toimivad normaalselt ka vere puhastusreservuaaridena, filtreeritud veri saadetakse veenide kaudu [[maks]]a.
=== Neerude lümfiringe ===
Inimeste neerude [[lümfisüsteem]]i osade toimimist normaalsetes ja nn haigetes neerudes pole seni piisavalt dokumenteeritud, tõenäoliselt paiknevad [[lümfiteed]], [[lümfisooned]] või [[lümfisõlmed]] neerukoores ja paralleelselt neeruarterite ja -veenidega.<ref name="0Lm9T" />
== Histoloogia ==
Neerude funktsionaalseteks üksusteks on [[neerukehake]]stest ja [[neerutoruke]]stest koosnevad [[nefron]]id.
=== Närvid ===
Neerupõimiku [[närvikiud]] paiknevad keerdunult neerarteri ümber ja innerveerivad neeru.
==Nefroloogia ja uroloogia==
===Patoloogia===
Mitmetel inimestel (neeruhaigetel) seostatakse neerudega mitmeid kaasasündinud või hiljem ilmnevaid haiguslikke seisundeid.
====Kaasasündinud väärarendid ja haigused====
[[Ageneesia]], [[Bartteri sündroom]], [[Potteri sündroom]], [[neerutsüst]], [[autosomaalne dominantne polütsüstneer]], neeru düsplaasia, lisaneer, sagarneer, liitneer ja hoburaudneer, [[ektoopneer]], [[hiidneer]], kaasasündinud neerukivitõbi jt.
====Omandatud haigused====
[[Diabeetiline nefropaatia]], [[neeruamüloidoos]], [[väärtoitumussuhkurtõbi]] neerutüsistustega, [[päsmakestehaigused]], [[neeru tubulointerstitsiaalhaigused]], [[glomerulaarhaigused]], [[renovaskulaarne hüpertensioon]], [[neerupuudulikkus]], [[neeruinfarkt]], [[püonefroos]], [[neerukivitõbi]], [[hüdronefroos]], [[äge tubulointerstitsiaalnefriit]], [[neerutuberkuloos]], [[süsteemne erütematoosluupus]] ja [[sarkoidoos]]
<ref name="Wz3GK" /> ning [[ehhinokokkoos]] neerude haaratusega<ref name="N2cxg" /> jpt.
[[Glomerulonefriidid]] (sh [[äge glomerulonefriit]], [[krooniline glomerulonefriit]], [[membranoproliferatiivne glomerulonefriit]]) on valdavalt immuungeneesiga neeru glomerulaarsed haigused.<ref name="hQOAJ" />
=====Leepra neerude haaratusega=====
Leeprahaigete uuringud on tuvastanud, et [[leepra]] kahjustab mitmeid siseelundeid, näiteks neerusid. Osad uuringud on tuvastanud, et neerukolded ja/või leepraravimite toime, võib leeprahaige surma põhjustada.<ref name="LNm9j" />
=====Tuberkuloos neerude haaratusega=====
Neerude ja kuseteede [[tuberkuloos]]i põhjustab inimestel tõenäoliselt [[tuberkuloosi mükobakter]].<ref name="drU6S" />
====Ravimite põhjustatud neerupuudulikkus====
Nefrotoksilise toimega [[ravim]]id ja ained mis võivad, olenevalt asjaoludest, neerupuudulikkust põhjustada: [[mittesteroidsed põletikuvastased ravimid]], [[tsüklosporiin]], takroliimus, COX-2 inhibiitorid, [[AKE inhibiitorid]], [[kokaiin]], [[etanool]], [[statiinid]]<ref name="ppGsC" />, mitmed [[antibiootikumid]] ja [[keemiaravi]]s kasutatavad ravimid.
====[[Kasvajad]]====
Neerude healoomustest kasvajatest esineb harva [[lipoom]]i.
[[Neeruvähk|Neeruvähi]] all mõeldakse neerust lähtuvat neerurakk-kartsinoomi; neeruvaagna kartsinoomi ja neerust lähtuvaid sarkoome ning [[Wilmsi tuumor]]it vaadeldakse eraldi kasvajavormidena.<ref name="c9bqO" />
==Vaata ka==
*[[neeru-sugusegmendid]]
*[[nefron]]
*[[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem|reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cl7jr">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 351, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
<ref name="cV2Pt">[http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Sissekanne [[Nomina Anatomica Veterinaria]]-s] APPARATUS UROGENITALIS. Urogenitaalsüsteem, lk 58, 5. väljaanne, 2012</ref>
<ref name="j50Wl">A. J. Marshall, F. M. Woolf, [http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus'], lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="EkTIE">"[[Meditsiinisõnastik]]" 505:2004.</ref>
<ref name="eYjQv">[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid'', [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 408, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>
<ref name="gAFZG">Kaissling B, Hegyi I, Loffing J, Le Hir M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8694267 Morphology of interstitial cells in the healthy kidney. Lühikokkuvõte], Anat Embryol (Berl). 1996 Apr;193(4):303-18., veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="43fmL">Titus Lau, William Owen, Yong Ming Yu, Natan Noviski, Jeremy Lyons, David Zurakowski, Rita Tsay, Alfred Ajami, Vernon R. Young ja Leticia Castillo, [http://www.jci.org/articles/view/7199 Arginine, citrulline, and nitric oxide metabolism in end-stage renal disease patients], J Clin Invest. 2000;105(9):1217–1225. doi:10.1172/JCI7199., veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="N8BNv">Marcel CG van de Poll, Peter B Soeters, Nicolaas EP Deutz, Kenneth CH Fearon, ja Cornelis HC Dejong, [http://ajcn.nutrition.org/content/79/2/185.full Renal metabolism of amino acids: its role in interorgan amino acid exchange], Am J Clin Nutr February 2004, 79. väljaanne, nr 2, lk 185–197, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Xk2Yx">Charles Rouiller, Alex F. Muller, [http://books.google.ee/books?id=yPW9vM5q9_QC&pg=PA273&dq=kidney+and+vitamins&hl=et&sa=X&ei=gCiwU6qXK4vy7AbAu4HQAQ&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=kidney%20and%20vitamins&f=false The Kidney Morphology, Biochemistry, Physiology], 4. köide , Academic Press, 1971, lk 274, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="lfSah">[http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/KidneyHormones.html#calcitriol Hormones of the Kidney, Skin, and Heart], veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="G4no7">"Südamehaigused", 2010: 23</ref>
<ref name="K7S47">"[[Meditsiinisõnastik]]" 820:2004.</ref>
<ref name="hyI2p">[http://www.bio.davidson.edu/Courses/Molbio/MolStudents/spring2010/Palmer/TheSodium-PotassiumPump.html The Sodium-Potassium Pump], veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="0Lm9T">Harald Seeger, Marco Bonani, ja Stephan Segerer, [http://ndt.oxfordjournals.org/content/early/2012/05/22/ndt.gfs140.full The role of lymphatics in renal inflammation. Lühikokkuvõte], Nephrol. Dial. Transplant. (2012), doi: 10.1093/ndt/gfs140, 23. mai 2012, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Wz3GK">Anjali Gupta, [http://medicine.med.nyu.edu/nephrology/files/med_nephrology/attachments/Sarcoidosis.pdf Renal Sarcoidosis], veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="N2cxg">Angulo JC, Sanchez-Chapado M, Diego A, Escribano J, Tamayo JC, Martin L., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9072567 Renal echinococcosis: clinical study of 34 cases.Lühikokkuvõte.], J Urol. 1997, märts;157(3):787-94., veebiversioon (vaadatud 30.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="hQOAJ">Merike Luman,[http://www.eestiarst.ee/static/files/075/ea0905lk324-328.pdf Glomerulonefriit – märkamatult progresseeruv neerukahjustus], Eesti Arst 2009; 88(5):324–328, veebiversioon (24.06.2014)</ref>
<ref name="LNm9j">Geraldo Bezerra da Silva Júnior; Elizabeth De Francesco Daher, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1413-86702006000200007 Renal involvement in leprosy: retrospective analysis of 461 cases in Brazil], Brazilian Journal of Infectious Diseases, Braz J Infect Dis vol.10 no.2 Salvador Apr. 2006, http://dx.doi.org/10.1590/S1413-86702006000200007, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="drU6S">JOHN B. EASTWOOD, CATHERINE M. CORBISHLEY ja JOHN M. GRANGE, http://jasn.asnjournals.org/content/12/6/1307.full Tuberculosis and the Kidney, JASN, 1. Juuni, 2001, 12. köide, nr 6, lk 1307–1314, veebiversioon (30.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="ppGsC">[http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/Bylletaan%20nr%2042.pdf RAVIMITEST PÕHJUSTATUD NEERUKAHJUSTUS], RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN, Juuli 2007 nr. 42, veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)</ref>
<ref name="c9bqO">Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 77, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref>
}}
==Kirjandus==
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/08.1.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A08.1.01.001: Ren. Neer
*Iain A. Drummond, [http://jasn.asnjournals.org/content/16/2/299.long Kidney Development and Disease in the Zebrafish], JASN, 1. veebruar 2005, 16. väljaanne, nr 2, 299–304, veebiversion (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*CYNTHIA A. NAUGHTON, [http://www.aafp.org/afp/2008/0915/p743.html# Drug-Induced Nephrotoxicity], Am Fam Physician. 2008 Sep 15;78(6):743–750., veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Alan J. Davidson, [http://www.stembook.org/node/532 Mouse kidney development], veebiversioon (vaadatud 26.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Živile Riispere, [http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/Neerupatoloogia%20loeng%20II,%20uus.pdf GLOMERULOPAATIAD], veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small>
* Pathology and Genetics of Tumours of the Urinary System and Male Genital Organs, [http://www.iarc.fr/en/publications/pdfs-online/pat-gen/bb7/bb7-chap1.pdf Chapter 1. Tumours of the Kidney], World Health Organization Classification of Tumours, veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], Živile Riispere, [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 400 – 446, XI. NEEUHAIGUSTE PATOLOOGIA, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
*Anne M Gilroy, Brian R MacPherson, [http://books.google.ee/books?id=aEUmRq4j4LwC&pg=PA174&lpg=PA174&dq=pyramis+renalis&source=bl&ots=0Kka9ncwa7&sig=_hllNzdhO2XsSpDBxTH0tfCeR6g&hl=et&sa=X&ei=xd2rU4ykHdPX7Abw6oHYBw&ved=0CGkQ6AEwDQ#v=onepage&q=pyramis%20renalis&f=false Atlas of Anatomy Latin Nomenclature, 2/e], 2. väljaanne, Thieme Medical Publishers, 2013, lk 174, veebiversioon (vaadatud 26.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[Živile Riispere]], [http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/Neerupatoloogia%20I.pdf Neeruhaiguste patoloogia.Loeng], TÜ Kliinikum, veebiversioon (vaadatud 28.06.2014)
{{Portaal|Meditsiin}}
[[Kategooria:Kuse-suguelundkond]]
[[Kategooria:Nefroloogia]]
| |||