[[1559]]. aasta veebruari lõpus rüüstas ja põletas suur Vene vägi [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Vana-Väina ümbruses maha [[DubnaDubena]] (''Dobbena''), [[Elkšn]]i (''Ellern''), [[Jāsmuiža]] (''Jatzen''), [[Laucesa]] (''Loutze''), [[Rušona]] (''Rassone'') ja [[Vecborne]] (''Born'') komtuurimõisad. Linnuse kaitsjad ise panid põlema veel ühe linnuse külje all asuva ja [[Liksna]] (''Listen'') mõisa. Vahepeal suundusid osa venelasi eksikombel Leetu rüüstama. Vana-Väina linnust nad ei rünnanud, vaid läksid edasi Räisaku peale.<ref name="OZFQ3" /> 31. augustil pantis Liivi ordu Vilniuses osa oma kagupoolseid linnuseid koos piirkondadega, nagu Lutsi, Räisaku, Vana-Väina ja Sēlpils 700 000 taalri eest Poola kuningale [[Zygmunt II August]]ile.<ref name="GQns0" /> 3. septembril kinnitati kokkulepe Krakowis.<ref name="ciC56" />
Novembri algul määrati Vana-Väina linnust poolakatele üle andma Riia linnusekomtuur Jasper Siborg, Alulinna linnusekomtuur Goedert Tinn, litsentsiaat Tomas Horner ja tõlk Melchior Grothus.<ref name="AKUVp" />
