Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''SA TÜ Kliinikum Närvikliinik''' on Tartus asuv närvikliinik. ==Ajalugu== 8. november 1920 arstiteaduskonna otsus: asutada Tartu Ülikooli juurde iseseisev neuroloogia õ...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 11. oktoober 2017, kell 16:15
SA TÜ Kliinikum Närvikliinik on Tartus asuv närvikliinik.
Ajalugu
8. november 1920 arstiteaduskonna otsus: asutada Tartu Ülikooli juurde iseseisev neuroloogia õppetool ja eraldada närvihaiguste kliinik vaimuhaiguste kliinikust.
22. november 1920 Tartu Ülikooli arstiteaduskond valis prof. Ludvig Puusepa neuroloogia õppetooli professoriks. Kliiniku kasutusse anti Maarjamõisa üks haiglahoonetest, mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga.
5. veebruar 1921 närvikliinik kuulutati avatuks. Kliiniku koosseisus: operatsiooniblokk, füsioteraapia osakond - elektri-, foto-, mehhano-, termoteraapia, diagnostika labor, patohistoloogia labor, keemia labor, eksperimentaalne labor.
1922 asutati Eesti Neuroloogide Selts.
1923-1939 ilmus 17 köidet "Folia Neuropathologica Estoniana"t.
1940 prof. L. Puusepa assistent Felix Raudkepp viidi üle Tallinnasse, kus ta organiseeris neurokirurgia haigla.
31. märts 1945 ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi käskkiri 173a, mille alusel ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi Närvikliinik sai uueks nimetuseks Vabariiklik Tartu Närvikliinik.
1944-1945 Maarjamõisa kliinikud Punaarmee kasutuses. Seetõttu alustas Närvikliinik tööd I Sisehaiguste kliiniku III korrusel Toomel (praegune Riigikohtu hoone). 1944 kliinikus töötajaid 34.
1949 Dots. V. Üpruse initsiatiivil jagunes kliinik kaheks osakonnaks - 40 voodikohaga neurokirurgia osakond (juhataja. R. Paimre) ning 35 voodikohaga neuroloogia osakond (juhataja L. Rivis).
1951 loodi Vabariiklik Tartu Kliiniline Haigla, mille koosseisus neuroloogia ja neurokirurgia osakond.
23. mai 1978 kliinikule kogu hoone L. Puusepa 2, neurokirurgia osakond asus II korrusele.
17. september 1990 lasteneuroloogia lastehaiglasse.
Närvikliiniku juhatajad
1920-1942 Prof. Ludvig Puusepp
1942-1944 Prof. Johannes Riives
1944-1948 Dots. Voldemar Üprus
1948-1984 Prof. Ernst Raudam
1984-1996 Prof. Ain-Elmar Kaasik
1996- Prof. Toomas Asser
Kasutatud kirjandus
Velliste, A., Tael K., Tartu Ülikooli Kliinikum 200 (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 2004)