Erinevus lehekülje "Impala" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  3 aasta eest
P
toim
P (toim)
{{Taksonitabel
Impalad <ref>Järva, J. (2003). [[Aafrika]] suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref> (Aepyceros melampus) on ühed [[Aafrika]] levinuimad [[antiloobid]], kelle [[pikkus]] jääb 1.1-1.5 [[Meeter|meetri]] vahemikku ning nende keskmine kaal on 40-65 [[Kilogramm|kilogrammi]]. [[Täiskasvanud]] isaste mass võib võib ulatuda isegi kuni 90 kilogrammini.
| nimi = Impala
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =
| pilt = Impala ram.jpg
| pildi_seletus = Isane
| pildi_laius =
| pilt2 = Impalas (Aepyceros melampus) female and young (11421993164).jpg
| pildi2_seletus = Emane koos pojaga
| pildi2_laius =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| perekond = ''Aepyceros''
| liik = [[Impala]]
Liik:| binaarne = ''Aepyceros melampus''
| binaarse_autor = [[Hinrich Lichtenstein|Lichtenstein]] (1812)
| levikukaart = Aepyceros melampus.svg
| levikukaardi_seletus = Levila
}}
 
'''Impala''' (''Aepyceros melampus'') on [[Aafrika]] levinumaid [[antiloop]]e.<ref name="loodusajakiri" />
Impalate karvkate on ühtlaselt ereruske, vaid ristluupiirkonnas ning kõhul  on värvus veidi heledam. Piki reie tagaosa kulgeb kitsas must vööt. Isaste sarved on peened ja pikad (50-92cm), korrapäraselt lüürakujulised ning peaaegu paralleelsete otstega. Emastel sarved puuduvad.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
 
Impalad <ref>Järva, J. (2003). [[Aafrika]] suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref> (Aepyceros melampus) on ühed [[Aafrika]] levinuimad [[antiloobid]], kelle [[pikkus]] jääb 1.1-1.,1–1,5 [[Meeter|meetri]] vahemikku ning nende keskmine kaal on 40-6540–65 [[Kilogramm|kilogrammikilogramm]]i. [[Täiskasvanud]]äiskasvanud isaste mass võib võib ulatuda isegi kuni 90 kilogrammini.
Impalate [[eluiga]] ulatub 12 aastani.<ref>Impala. Kasutatud 05.10.2017 http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala </ref>
 
Impalate karvkate on ühtlaselt ereruske, vaid ristluupiirkonnas ning kõhul  on värvus veidi heledam. Piki reie tagaosa kulgeb kitsas must vööt. Isaste sarved on peened ja pikad (50-92cm), korrapäraselt lüürakujulised ning peaaegu paralleelsete otstega. Emastel sarved puuduvad.<ref>Poots, L.name="spsgx" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
Sarnaselt teistele antiloopidele on ka impalad väga graatsilised [[loomad]], kelle hüpped on lausa võrratud: maast lahti kerkides jääb [[loom]] hetkeks õhku rippuma, tõmbab [[jalad]] vastu [[kere]] ning heidab [[pea]] selga. Hüpped võivad toimuda kuni kolme meetri kõrgusele ning 10 meetri kaugusele.<ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
 
Impalate [[eluiga]] ulatub 12 aastani.<ref name="HJNTW" />
==Klassifikatsioon==
 
Sarnaselt teistele antiloopidele on ka impalad väga graatsilised [[loomad]], kelle hüpped on lausa võrratud: maast lahti kerkides jääb [[loom]] hetkeks õhku rippuma, tõmbab [[jalad]] vastu [[kere]] ning heidab [[pea]] selga. Hüpped võivad toimuda kuni kolme meetri kõrgusele ning 10 meetri kaugusele.<ref>Poots, L.name="spsgx" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
Riik: [[Animalia]]
 
Hõimkond: [[Chordata]]
[[Alamliik]]ideks on harilik impala (''Aepyceros melampus'' ssp. ''melampus'') ja mustpea impala (''Aepyceros melampus'' ssp. ''petersi'').<ref name="zqno2" /> <ref name="ZKyfZ" />
Klass: [[Mammalia]]
Selts: [[Artiodactyla]]
Sugukond: [[Bovidae]]
Perekond: Aepyceros
Liik: Aepyceros melampus
Alamliigid: Harilik impala (Aepyceros melampus ssp. melampus) ja mustpea impala (Aepyceros melampus ssp. petersi).<ref>IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0 </ref> <ref>Lundrigan, B. ja Sproull, K. (2000). Aepyceros melampus impala. Kasutatud 09.10.2017 http://animaldiversity.org/accounts/Aepyceros_melampus/ </ref>
 
==Arvukus==
Kuna impalad on mitmetel [[Kaitseala|kaitsealadel]] üsna laialt levinud, siis ei peeta neid ohustatud liigiks. Nende koguarvu hinnatakse kahe miljonini ning neist pooled ehk 50% elutsevad eraterritooriumitel või erafarmides (arvukus on seal stabiilne või pigem kasvav) ja 25% [[Looduskaitseala|looduskaitsealadel]] (seal on arvukus stabiilne). Ülejäänud 25% impalate koguarv on kas stabiilne või pigem langev.  
 
Impalate tulevik on kindel seni, kuni nad endiselt eksisteerivad suurtes, adekvaatselt kaitstud ja haldatud [[Populatsioon|populatsioonides]] [[Kaitseala|kaitsealadel]] ning erafarmides.<ref>IUCN SSCname="zqno2" Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
 
==Leviala ja elupaik==
 
Impala leviala on võrdlemisi laialdane, see ulatub [[Keenia|Keeniast]] ja [[Uganda|Ugandast]] lõuna poole läbi [[Tansaania]], [[Sambia]] ja Simbabve kuni [[Mosambiik|Mosambiigi]], Botsvaania, [[Mongoolia]] ja [[Edela-Aafrika|Edela-Aafrikani]]. Kõige arvukamalt leidub impalasid Tansaanias ja Keenias. Impalad elavad pigem [[Veekogu|veekogude]] läheduses, kus on piisavalt rohu- ja [[Metsamaa|metsamaad]].<ref>Bradford, A.name="7MT3E" (2015). Facts about impalas. Kasutatud 05.10.2017 https://www.livescience.com/52557-impalas.html </ref> Impalad on tüüpilised asukad põõsassavannides, [[Galeriimets|galeriimetsades]] ja kuivades hõrendikes. Väga harva ja lühikeseks ajaks ilmuvad nad avasteppi. [[Liik]] elab enamasti väikeste, 6-156–15 loomast koosnevate gruppidena, kuid harva moodustavad mõnekümnest isendist koosnevaid [[Kari|karjasid]].<ref>Poots, L.name="spsgx" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref> Impalatel kujunevad välja ka oma [[Territoorium|territooriumid]], mis ulatuvad 80 - 180 [[Hektar|hektarini]] (ha).<ref>Impala. Kasutatudname="lAijt" 05.10.2017 http://animalia.bio/impala </ref>
 
==Eluviis ja sotsiaalne aktiivsus==
 
Impalad tegutsevad enamasti päevasel ajal, kuid sotsiaalselt kõige aktiivsemad on nad peale [[Koit|koitu]] ning veidi enne [[Päikeseloojang|päikeseloojangut]] ja sellel ajal liigutakse ringi koos karjaga. [[Öö|Öösiti]] veedetakse aega kas süües või puhates.
Impalakarja kuuluvad tavaliselt üks isane ja mitu emast oma [[Vasikas|vasikatega]]. Grupi suuruseks on seega keskmiselt 6-156–15 isendit. Täiskasvanuks sirgunud pojad ajab isasloom grupist minema, mistõttu moodustavad perekarjast omaette karja eri vanuses isased. Noored impalagrupid ühinevad alguses granti gasellide, soovohlude, [[Sebrad|sebrade]] või [[elevant|elevantidega]], kuid need kooslused on lühiajalised.
Impalakarja edasiliikumisel on selle eesotsas sageli mõni vanem emasloom, isane liigub aga kõige taga ning jälgib, et kari ei laguneks.<ref>Poots, L.name="spsgx" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref> Impalatel on omane ka omalaadne sotsiaalne struktuur. Kui toitu on külluses, muutuvad isased paikseteks. Umbes seitsme ruutkilomeetrisel alal seab end sisse kuus kuni kaheksa isast, kes märgistavad oma territooriumi, kasutades sekreeti ning  väljaheiteid. Seetöttu võib isaseid pidada ka eraklikeks. Samuti on isasloomadel välja kujunenud oma asend, millega annavad märku, kellele see teatud ala kuulub. Seega, kui emaste 10-15-liikmelised karjad liiguvad läbi isaste territooriumite, ei pruugi isased neid läbi lasta, vaid ajavad emased keskossa tagasi. Indlevate emastega isased paarituvad ning samas kaitsevad nad oma territooriumi teiste isaste eest. <ref>Järva, J.name="loodusajakiri" (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
 
==Toitumine==
 
Impalad toituvad peamiselt [[Põõsas|põõsaste]] [[Pung|pungadest]], [[Võrse|võrsetest]], [[Leht|lehtedest]] ja [[Rohttaimed|rohttaimedest]], mis annavad neile energiat ning suurendavad [[Organism|organismis]] rasva hulka ja [[Lihas|lihaste]] massi. Enamikule antiloopidele sarnaselt käivad ka impalad toitumas nii õhtuti kui ka hommikuti, palav keskpäev veedetakse põõsaste või [[Vihmavari|vihmavarju]] kujuliste [[Akaatsia|akaatsiate]] varjus puhates ning mäletsedes. Ka öödel, mil hele kuupaiste, siirduvad impalad tihti toituma. Nad käivad igapäevaselt joomas ning ei lähe kunagi oma joogikohtadest kaugele.<ref>Poots, L.name="spsgx" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
 
==Vaenlased==
 
Impalaid jahivad nii suured [[Kaslased|kaslased]], [[Šaakal|šaakalid]], [[Hüäänlased|hüäänid]] kui ka [[Paavian|paavianid]]. Tundes vaenlase lähedust, algab jõudemonstratsioon, mis väljendub hüplemisena. Vanemad ja tugevamad loomad annavad niiviisi [[Kiskja|kiskjatele]] teada, et nende püüded on ilma asjata ning tänu tugevamatele õnnestub nõrgematel loomadel varjuda ning kiskjate [[Lõug|lõugade]] vahelt pääseda.<ref>Järva, J.name="loodusajakiri" (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
 
Vaenlaste eest põgenemisel on impalad kiired jooksjad, kes vajadusel suudavad hüpata isegi kuni 33 meetri kaugusele. Seda [[Tehnika|tehnikat]] kasutavad nad nii kiskjate eest põgenemiseks kui ka iseenda lõbustamiseks. Nad suudavad hüpata ka üle põõsaste ja muude takistuste ligi kolme meetri kõrgusele õhku. Üldiselt suudavad jooksvad impalad ületada kõik takistused, mis nende teele ette jäävad.<ref>Impala. Kasutatudname="pRnxE" 05.10.2017 http://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/i/impala/ </ref>
 
Põgenemise ajal teevad nad aga valje hoiatavaid norsatusi, sirutades kõrgete hüpete ajal tagajalad otse välja ning maandudes esijalgadele.{{lisa <ref>PUUDU. </ref>viide}}
 
==Võimuvõitlus==
 
Noored isasloomad, kes oma isa poolt karjast välja heidetakse, peavad ennast ise üles töötama nn poissmeeste gruppides. Ainult grupi juhil on õigus territooriumile ning oma [[Geen|geenid]] edasi anda. Selleks, et teada saada, kes sobib grupi juhiks, peetakse vastavaid võitlusi. Oluline pole mitte sarvede pikkus, vaid hoopis looma suurus ja jõud. Kui territooriumit omav isane hakkab kaotama oma jõudu ja kaalu, siis võtab selle üle nn poissmeeste grupi liiderisane. Endine omanik peab liituma teiste noorte impalatega, et edasisteks võitlusteks uuesti jõudu koguda.<ref>Järva, J.name="loodusajakiri" (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid. Kasutatud 05.10.2017 http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html</ref>
 
==Sigimisperiood==
 
Sigimisperioodil võistlevad poissmeestest isased nii territooriumide kui ka emaste pärast. Lastakse kuuldavale valju röhkimist ning sageli toimuvad ka isastevahelised [[Rituaal|ritualiseeritud]] võitlused.<ref>PUUDU</ref><ref>Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn:name="9cwPk" Valgus</ref>
 
Paaritumine toimub olenevalt levialast eri aegadel: Edela-Aafrikas [[Veebruar|veebruaris]]-[[Märts|märtsis]], [[Ida-Aafrika|Ida-Aafrikas]] [[Oktoober|oktoobris]]-[[November|novembris]]. Emaste [[tiinus]] kestab 6.5 kuud ning enamasti sünnib vaid üks vasikas. Veidi enne [[Poegimine|poegimist]] eralduvad tiined emasloomad karjast ning pärast poegimist ühineb mitu niisugust emast omavahel.<ref>Poots, L.name="9cwPk" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref> Ühinemine tagab parema julgeoleku ning sellisel juhul on kiskjatel neid raskem rünnata. Imetamine kestab neli kuni kuus kuud ning täisikka jõutakse veidi üle aastaselt.<ref>Impala. Kasutatudname="HJNTW" 05.10.2017 http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala</ref> Alles siis, kui pojad on suuremad ja tugevamad ning jaksavad emaga kaasas käia, liitutakse üldise karjaga.<ref>Poots, L.name="9cwPk" (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref>
 
==Ohud==
 
Kuigi impalaid ei peeta [[Ohustatud liik|ohustatuks]], on suurimaks ohuks nende arvukusele [[salaküttimine]] kaitsealadel. See omakorda mõjutab nende käitumist nagu näiteks elukoha valik või joomiskoha juurde minek.<ref>IUCN SSCname="zqno2" Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
 
==Tarbimine==
 
Impalad täidavad ka tarbimise eesmärki. Neid jahitakse [[Safari|safaritel]], tarbitakse kohalikul tasandil ning kasvatatakse [[Eksport|ekspordiks]]. Impalad on kõige enam jahitud antiloobid jahisafaritel [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]] ning nad on populaarsuselt teisel kohal kuivatatud [[liha]] tootmiseks kasutatav liik. Pideva [[Paljunemine|paljunemise]] ning suurepärase kohanemisvõime tõttu on impala saanud põhihuviks ka lihatootmisel ning seda mitte ainult [[Metsloom|metslooma]] [[Farm|farmides]], vaid ka eraldatud kogukondlikel aladel. 2004. aastal oli impala liha oma kaalult kaheksandal kohal eksporditud ulukilihadest [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]].<ref>IUCN SSCname="zqno2" Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus. Kasutatud 05.10.2017 http://www.iucnredlist.org/details/550/0</ref>
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="loodusajakiri">[http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel251_225.html Järva, J. (2003). Aafrika suured, väikesed ja tavalised antiloobid.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="spsgx">Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus.</ref>
<ref name="HJNTW">[http://www.awf.org/wildlife-conservation/impala Impala] Kasutatud 05.10.2017 </ref>
<ref name="zqno2">[http://www.iucnredlist.org/details/550/0 IUCN SSC Antelope Specialist Group. (2016). Aepyceros melampus.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="ZKyfZ">[http://animaldiversity.org/accounts/Aepyceros_melampus/ Lundrigan, B. ja Sproull, K. (2000). Aepyceros melampus impala.] Kasutatud 09.10.2017.</ref>
<ref name="7MT3E">[https://www.livescience.com/52557-impalas.html Bradford, A. (2015). Facts about impalas.] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="lAijt">[http://animalia.bio/impala Impala] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="pRnxE">[http://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/i/impala/ Impala] Kasutatud 05.10.2017.</ref>
<ref name="9cwPk">Poots, L. (1987). Loomade elu: imetajad. Tallinn: Valgus</ref>
}}
75 942

muudatust