Kasutaja:Mariina/Hitler ja tema tervis + Kolmas Riik: erinevus redaktsioonide vahel

Nn Hitleri erirong valminud 1936. aasta keskpaigaks ja seda hüüti Ameerikaks. Hitleri rong koosnes auruvedurist ja viietesitkümnest pulmavagunist, mida kaitsesid eest ja tagant 2 cm kiirtulega õhutõrjekahurite read platvormvagunitel.
 
Rongis oli Hitleril oma salavagun nr. 10206.(Delaforce, 86:2010)
 
;10. oktooberoktoobril 2017 "[[Führersonderzug]]" (eesti keeles Hitleri rong ka füüreri rong) oli füüreri ja riigikantsleri [[Adolf Hitler]]i [[erirong]] ja liikuv peakorter.
 
Nn Hitleri erirong valminud [[1936]]. aasta keskpaigaks ja seda hüüti "Ameerikaks" ja hiljem "Brandenburgiks".
* ''Sonderzug "Württemberg"'', relvjõudude peastaabi käsutuses (''Gen. St.d. H. – Generalstabs des Heeres'').
 
====Viited====
{{viited}}
 
====Välisallikad====
*[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]"]'' (1983) ISBN 0-02-558250-X
*[[Patrick Delaforce]], "[[Hitler. Olulisi fakte]]", Koolibri kirjastus, 2010, tõlkija [[Andreas Ardus]]
 
{{ENref|:en:Führer Headquarters|10.10.2017}}
 
 
; Hitler ja filmid
 
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Bernhard Krüger (SS-Mitglied)]] seisuga 9.10.2017.''</small>
 
 
 
===Tekkelugu==
 
[[Oświęcimi linna sõjaväegarnison]] muudeti koonduslaagriks 1940. aastal. Laagrisse suunduv [[raudtee]] võimaldas vange kõikjalt Euroopast kohale vedada. Peagi saadeti sinna esimesed rongitäied vange,peamiselt [[Poola vastupanuvõitlejad|Poola vastupanuvõitlejaid]].<ref>Jürgen Tamme, [https://maailm.postimees.ee/1095488/auschwitzi-muuseum-paelub-endiselt-kulastajaid Auschwitzi muuseum paelub endiselt külastajaid], 7. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
 
'''Koonduslaager''' on vahistatud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse [[vangilaager|vangilaagritesse]].
 
Koonduslaagrid leiutati [[Suurbritannia]]s 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid [[Buuri sõda|Buuri sõja]] ajal.
 
Teistes riikides olid [[20. sajand]]il veel eriliigilised [[interneeritute laager|interneeritute laagrid]] ja eraldi [[sõjavangide laager|sõjavangide laagrid]].
 
Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina [[Stalin]]i aegsel [[Nõukogude Venemaa]]l, hiljem reorganiseeriti need siseministeeriumile allunud kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaal]] põhiliselt kaheks: [[Töölaager|töölaagriteks]] ja {{kas|[[hävituslaager|hävituslaagriteks]]}} ([[surmalaager| surmalaagrid]] ehk hävituslaagrid).
 
==Saksamaa koonduslaagrite süsteem==
{{vaata|[[Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa koonduslaagrite süsteem]]}}
{{vaata|Saksamaa vägede poolt okupeeritud alade koonduslaagrite süsteem}}
 
Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa erinevatel eesmärkidel rajatud laagrite kohta kasutatakse vahel kõigi kohta nimetust koonduslaager. Tegelikkuses koosnes laagrite süsteem erinevat liiki laagritest. Nii oli tollal ametlikult tegu ka nn kasvatus -ja/või töölaagritega. Kuni [[1940]]. aastani oli koonduslaagreid, mille ametlik lühend KZ, 20 ringis.
 
Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem sai arvatavasti alguse üksikutest natsionaalsotsilistliku ''SA'' poolt käibele võetud laagritest, nagu [[Dachau koonduslaager|Dachau]], [[Oranienburgi koonduslaager|Oranienburgi]] ja Esterwegeni laager, kuhu paigutati esmalt natsionaalsotsialistliku režiimi poliitilisi vastaseid, režiimikriitilisi haritlasi, kommuniste aga ka nn isiklikke vaenlasi (näiteks [[Berghof]]i pottsepp jpt.)
 
Arvatakse, et vangilaagritesüsteemi rajamisel oli eeskujuks Lenini rajatud vanglavõrgustik Venemaal.
<ref>[[Heiki Suurkask]], [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/auschwitz-koht-kus-inimesi-poletati-ahjus?id=51002467 Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus], 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
 
Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem jagatakse tinglikult kolme perioodi:
*I periood - 1933 kuni 1936;
*II periood - 1936 kuni 1942;
*III periood - 1942 kuni 1944 ja 1945 -nii kuidas liitlaseväed ja Nõukogude väed hakkasid laagreid "üle võtma".
 
===Laagrite loend (osaline)===
{{vaata|Natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaagrite loend}}
{{vaata|Natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupeeritud alade koonduslaagrite loend}}
*[[Bergen-Belseni koonduslaager]], laagri ülem [[Josef Kramer]] (laager, kus hukkus [[Anne Frank]];
*[[Buchenwaldi koonduslaager]]
*[[Majdaneki koonduslaager|Majdaneki hävituslaager]], [[Lublin]]i lähedal ([[1941]]- [[23. juuli]] [[1944]])
*[[Mauthauseni koonduslaager]], laagriarst [[Aribert Heim]] (dr. Surm)
*[[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitzi]]
*[[Ravensbrücki koonduslaager]]
*[[Treblinka koonduslaager|Treblinka]] koonduslaagrid
*[[Sachsenhauseni koonduslaager]]
*[[Stutthofi koonduslaager]] [[Gdańsk]]i lähedal
...
 
([[:de:Liste der Konzentrationslager des Deutschen Reichs|de]])
 
{{vaata|Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid}}
 
===Koonduslaagrid Eestis [[Saksa okupatsioon]]i ajal ===
 
[[21. juuni]]l [[1943]] andis Reichsführer-SS [[Heinrich Himmler]] korralduse luua sõjalis-tööstuslikeks vajadusteks laagrid [[Eesti]]s ja [[Riia]]s ning transportida sinna [[juut]]e Ostlandi getodest.
 
=== Pealaagrid (''KZ-Stammlager'') ===
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal moodustati [[1943]]. aastal ''Allgemeine SS''ile alluv [[Vaivara koonduslaager|KZ Vaivara]] [[Vaivara]] piirkonnas, mile ülem [[SS-Hauptsturmführer]] oli [[Hans Aumeier]]}. Vaivara ühes harulaagritega allus SSi Majanduse ja Halduse Peaametile.
 
Pealaagrile Vaivaras allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)
 
Ajaloolaste [[Toomas Hiio]] ja [[Meelis Maripuu]] andmetel toodi [[1943]]. aasta sügisel Eestisse umbes 10 000 juuti Kaunase ja Vilniuse getodest, osadel andmetel ka Riiast ja Bystritzast Transilvaaniast.
Juudid koondati Vaivara koonduslaagrisse, kust nad saadeti edasi harulaagritesse (mis toimisid nn töölaagritena).
 
[[Vaivara koonduslaagrite võrgustik]] koosnes järgmistest laagritest: Auvere, Aseri, Ilinurme, Ereda, Goldfields (Kohtlas), Hungerburg (Narva-Jõesuu), Vaivara (nii raudteejaama kui utmisvabriku juures olevad laagrid), Viivikonna, Jõhvi, Lagedi (kaks transpordi-vahelaagrit), Narva, Sonda, Soski, Putki, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga (harulaagrid Laokülas ja Paldiskis), Kukruse, Petseri ja Kudupe (Põhja-Lätis). [[Kiviõli laager]] kuulus teadaolevalt suuremate hulka.
 
<ref>[[Pekka Erelt]], [http://ekspress.delfi.ee/areen/koonduslaagri-elu-fotodes?id=27674043 Koonduslaagri elu fotodes], [[Eesti Ekspress]], 24. jaanuar 2008, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
 
==== Välilaagrid ehk filiaalid (''KZ-Außenlager'') ====
<table><tr valign=top><td>
*KZ Aseri ([[Aseri]]s)
*KZ Auvere ([[Auvere]]s)
*KZ [[Ereda|Erides]] (koos osakonnaga [[Kohtla]]s)
*[[KZ Goldfields]] ([[Kohtla]] põlevkiviõli tehas)
*KZ Ilinurme ([[Ilinurme]]s)
*KZ Jewe ([[Jõhvi]]s)
<td>
*KZ [[Karstala|Kerestowo]] (Karstala-Korostell, [[Viru-Ingeri]]s, asutati [[15. september|15. septembril]] [[1943]]<ref>[http://www.gesetze-im-internet.de/begdv_6/anlage_6.html Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG]</ref>)
*KZ Kiviöli ([[Kiviõli]]s)
*KZ Kukruse ([[Kukruse]]l)
*KZ Kunda ([[Kunda]]s)
*KZ Kuremaa ([[Kuremäe]]l)
*KZ Lagedi ([[Lagedi]]l)
*[[Klooga koonduslaager|KZ Lodensee]]
<td>
*KZ Narwa ([[Narva]]s)
*KZ Narwa-Hungerburg ([[Narva-Jõesuu]]s)
*KZ [[Putki]] ([[Virumaa]]l [[Kose vald|Kose vallas]])
*[[KZ Reval]] ([[Ülemiste]]l?)
<td>
*KZ [[Saka]]
*KZ Sonda ([[Sonda]]l)
*KZ Soski ([[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vallas]])
*KZ Wiwikond ([[Viivikonna]]s)
*KZ Ülenurme ([[Ülenurme]]l)<ref>[http://www.keom.de/denkmal/lager_anzeig.php?lager_id%5B%5D=2338&lager_id%5B%5D=2339&lager_id%5B%5D=2340&lager_id%5B%5D=2341&lager_id%5B%5D=2342&lager_id%5B%5D=2337&lager_id%5B%5D=2343&lager_id%5B%5D=2344&lager_id%5B%5D=2345&lager_id%5B%5D=2346&lager_id%5B%5D=2273&lager_id%5B%5D=2274&lager_id%5B%5D=2347&lager_id%5B%5D=2348&lager_id%5B%5D=2349&lager_id%5B%5D=2350&lager_id%5B%5D=2275&lager_id%5B%5D=2276&lager_id%5B%5D=2277&lager_id%5B%5D=2352&lager_id%5B%5D=2351&lager_id%5B%5D=2353&lager_id%5B%5D=2354&lager_id%5B%5D=2278&lager_id%5B%5D=2355&lager_id%5B%5D=2356&lager_id%5B%5D=2357&lager_id%5B%5D=2358&lager_id%5B%5D=2359&lager_id%5B%5D=2360&submit.x=88&submit.y=3 Quelle und weiterführende Hinweise]. Siehe auch die [http://www.bundesrecht.juris.de/begdv_6/BJNR002330967.html Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)]</ref>
</table>
[[Pilt:Holocaust Memorial in Estonia.jpg|thumb|Mälestusmärk [[Holokaust Eestis|holokausti]] ohviritele [[Klooga koonduslaager|Klooga koonduslaagri]] kunagises asukohas.]]
 
=== Töö- ja kasvatuslaager - Arbeits- und Erziehungslager ===
1942. aasta suvel moodustati [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] ja selle alluvuses neli suurt töö- ja kasvatuslaagrit, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.
 
*[[Jägala koonduslaager|Jägala Töö- ja Kasvatuslaager]] (august 1942 - september 1943)
*[[Murru Vangimaja|Murru Töö- ja Kasvatuslaager]]
*[[Keskvangla|Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager]]
**[[Harku]] [[Harku Töö- ja Kasvatuslaager|Töö- ja Kasvatuslaager]] ([[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1942]] hukati Harku laagris 243 Eesti [[mustlased|mustlast]], sealhulgas 38 inimest [[Koslovski]] suguvõsast (lisaks 2 Koslovskyt) ja 79 inimest [[Mitrovski]] suguvõsast. Nende hulgas olid ka politseinik Ranniku ja omakaitselaste poolt arreteeritud [[Tõrva]] mustlased.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke470_vaari.htm Mustlaste likvideerimine Tõrvas]</ref>)
**[[Lasnamäe vangla]]
*[[Tartu Töö- ja Kasvatuslaager]] (ülem [[Karl Linnas]])
*[[Turba Töö- ja Kasvatuslaager]] ([[{{dead link|date=September 2010}}|Ellamaal]], [[Ellamaa elektrijaam]]a juures. Vangid käisid tööl turbarabas. Laager oli mõnisada meetrit Tallinn-Haapsalu raudteest, lagedal rabapinnal, kuhu ümber oli tõmmatud traataed, aia sees barakid.<ref>Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84</ref>)
{{vaata|Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis}}
''Loend ei ole täielik.''
 
=== Viited ===
# Karl Huser, Reinhard Otto. Das Stammlager 326… S. 18.
{{reflist}}
 
'''Buchenwaldi koonduslaager''' ([[saksa keel]]es ''Konzentrationslager Buchenwald''; lüh KZ Bu) oli üks suuremaid koonduslaagreid (töölaager) Saksamaa riigi territooriumil [[Weimar]]i lähedal [[Ettersberg]]is.
 
[[Natsionaalsostsialismi aeg|Natsionaalsotsialistliku]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[koonduslaager]] "[[Schutzhaftlager]]" [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel ja ajal aastail [[1937]]–[[1945]].
 
[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] laager aastail 1945–[[1950]].
 
Tänapäeval tegutseb [[muuseum]]ina.
 
===Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vangilaagrite süsteemis===
 
Buchenwaldi koonduslaager rajati vangide poolt [[1937]]. aastal.
 
Buchenwaldi koonduslaagris leidsid aset sõjavangide massihukkamised ja vangid surid ka [[natsionaalsotsialismiaegsed inimkatsed|inimkatsete]] käigus.
 
=== Vangid ===
 
Buchenwaldi laagri vangid olid juulist 1937 kuni aprillini 1945 peamiselt "töölaagris". Esmalt majutati siia valdavalt poltsei, SA ja SS-i poolt ''[[Schutzhaft]]'' 'i "kaitse alla" võetud nn väikekurjategijad, kes olid eraldatud [[roheline|rohelise]] [[kolmnurk|kolmnurgaga]]. Järgmistena natsionaaltsotsilistliku režiimi
poliitilised vastased, ja nn "asotsiaalid", nagu juudid, Jehoova tunnistajad ja homoseksuaalid. Teise maailmasõja ajal lisandusid vangid teistest riikidest.
 
Buchenwaldi koonduslaagris oli tegutsemisaja jooksul kokku ligi 250000 vangi. Koonduslaagris surnud vange oli rohkem kui 56000<ref name="Overesch" />, nende hulgas 15 000 NSV Liidu vabariikide elanikke, 7000 [[poolakad| poolakat]], 6000 [[ungarlased|ungarlast]], 3000 [[prantslased|prantslast]] ja ligi 5000 kokku 26 erinevast [[rahvus]]est inimest.<ref name="Overesch" /> Surnud juutidest vange oli kokku ligi 11800<ref>[http://www.buchenwald.de/464/ ''1945 – Nach der Befreiung'']. Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau-Dora. Abgerufen am 5. Dezember 2013.</ref>
Ka [[rumeenlased|rumeenlasi]] hoiti siin.
Vangide hulgas oli poliitiliste vaadete tõttu tagakiusatute (eelkõige [[kommunistid]] ja [[sotsiaaldemokraadid]]) arv kõrge, kuid ka religioossetel kaalutlustel vangistatute, nagu [[Jehoova tunnistajad]] jt aga ka [[homoseksuaalsus]]e alusel vangistatud. Käesolevaks ajaks on nimeliselt identifitseeritud 36 000 ohvrit<ref>Mitteilung: Volkhard Knigge, Direktor der Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau Dora am 24. April 2010.</ref>.
 
Buchenwaldi koonduslaagri meesvangid töötasid kohalikes [[relvavabrik]]utes.
 
Registreeritud meesvangide kohta on saadaval ka ametlik statitika.<ref>[[Harry Stein]], Gedenkstätte Buchenwald: ''[[Konzentrationslager Buchenwald 1937–1945, Begleitband zur ständigen historischen Ausstellung]]'', Wallstein 1999, 9. väljaanne 2014. ISBN 978-3-89244-222-6, lk 253.</ref>
 
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|- class="hintergrundfarbe5"
| rowspan="2" align="left" | '''[[Aasta]]'''
! colspan="5" width="100%" | KZ Bu regitreeritud surmajuhtumid (meesvangid)
|- class="hintergrundfarbe5"
! width="20%" | ''vastu võetud''
! width="20%" | surnud
! width="20%" | vabastatud / "üle viidud"
! width="20%" | aasta keskmine vangide arv läbilõikes
! width="20%" | laagriseis aasta lõpul
|-
| align="left" | [[1937]]|| 2912|| 48||303||2200||2561
|-
| align="left" | [[1938]]|| 20122|| 771|| 10884||7420||11028
|-
| align="left" | [[1939]]|| 9553|| 1235|| 7539||8390||11807
|-
| align="left" | [[1940]]|| 2525|| 1772|| 5120||8290||7440
|-
| align="left" | [[1941]]|| 5890|| 1522|| 3897||7730||7911
|-
| align="left" | [[1942]]|| 14111|| 2898|| 9607||8784||9517
|-
| align="left" | [[1943]]|| 42177|| 3516|| 10859||20414||37319
|-
| align="left" | [[1944]]|| 97867|| 8644|| 63494||58334||63048
|-
| align="left" | [[31. märts]] [[1945]]|| 43823|| 13056|| 13379||82322||80436
|-
| align="left" | Kokku || 238980|| 33462|| || ||
|-
|}
 
=== Naisvangid ===
 
Buchenwaldi koonduslaagri naisvangide arvuks oli 200–1000. 1941. aastal tuli esmalt [[Ravensbrücki koonduslaager|Ravensbrücki koonduslaagrist]] kahekümnest poliitilisest naisvangist ja kahest ''SS''-vangivalvurist koosnev rühm sinna [[bordell]]i. Edasi toodi naisvange siia aastatel 1944 ja 1945 teistest koonduslaagritest, nagu
[[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitz]], Ravensbrücki ja [[Bergen-Belseni koonduslaager|Bergen-Belseni koonduslaagrist]]. Enamik neist olid [[juut|juudid]] ja nad paigutati ühte ''barakkidest'', mida juhatas ''SS'' ''Blockführerin'' [[Franziska Hoengesberg]]. ([[6. veebruar]] [[1900]]).
 
28 ''Frauenaußenlagern'' hoiti vangistuses ligi 27000 naist, neist 335 surid. Ligi 8000 Buchenwaldi mitte registreeritud nõukogude sõjavangi lasti maha
ja 1100 inimest poodi krematooriumis. Neile lisanduvad veel teistel põhjustel surnud vangid.
 
===Vangid valdkonniti (osaline)===
;Kirjanikud ja ajakirjanikud
* [[Jean Améry]]
* [[Bruno Apitz]]
* [[Emil Carlebach]]
* [[Ernst Cramer (ajakirjanik)|Ernst Cramer]]
* [[Hasso Grabner]]
* [[Bruno Heilig]]
* [[Heinrich Eduard Jacob]]
* [[Benedikt Kautsky]]
* Anton Klotz
* [[Imre Kertész]]
* [[Eugen Kogon]]
* [[Jonas Kreppel]]
* [[Jacques Lusseyran]]
* [[Ferdinand Peroutka]]
* [[Jorge Semprún]]
* [[Jura Soyfer]]
* [[Ernst Spitz]]
* [[Fred Wander]]
* [[Ernst Wiechert]]
* [[Elie Wiesel]]
...
{{DEref|:de:Liste von Häftlingen des Konzentrationslagers Buchenwald|8.10.2017}}
 
==Sunnilisa==
 
''SS''-laste meelelahutuseks oli koonduslaagrites tavaks, et vangid pidid [[rahvalaul|rahva-]] või marsilaule [[laulmine|laulma]]. Buchenwaldi koonduslaagris oli igapäevase rivistuse ajal selliseks ''SS''-laste poolt armastatud lauluks
"[[Steht ein Dörflein mitten im Walde]]" [[Arno Holz]]i luuletuse "So einer war auch er" baasil).
 
''Schutzhaftlager''-Führer [[Arthur Rödl]] nõudnud 1938. aasta lõpul, et vangid kirjutaksid ühe laagrilaulu. Lühikese aja jooksul kirjutasid ja viisistasid [[austerlased|austerlastest]] vangid [[Fritz Löhner-Beda]] ja [[Hermann Leopoldi]] "[[Buchenwaldlied]]".
 
Liitlasväed saabusid koonduslaagrisse 1945. aastal.
 
[[Pilt:Buchenwald-bei-Weimar-am-24-April-1945.jpg|pisi|250px|Buchenwald liitlaste tulekul [[24. aprill]] [[1945]]]]
 
===Komandandid ja personal===
 
Koonduslaagri esimene komandant oli [[Karl Otto Koch]], tema juhtis koonduslaagrit 1937 kuni 1941. aastani. Tema [[abikaasa]]t
[[Ilse Koch]]i (Margarete Ilse Köhler; [[22. september]] [[1906]] – [[1. september]] [[1967]]) tunti erilise [[julmus]]e poolest vangide suhtes, kutsuti teda "Buchenwaldi nõiaks" (''Die Hexe von Buchenwald'').
 
==NSV Liidu vangilaagrina==
 
[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] paigutas laagrisse aastail 1945–[[1950]] saksa vange.
 
==Muuseumina==
Tänapäeval tegutseb kunagise laagri alal muuseum püsi[[ekspositsioon]]iga.
 
[[Pilt:Buchenwald Slave Laborers Liberation.jpg|pisi|Koonduslaagri vangid vabastamise ajal (6. aprill 1945)]]
 
[[Pilt:Buchenwald--KZ-Tor.jpg|pisi|Buchenwaldi koonduslaagri värav (2006)]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välisallikad==
*[[Harry Stein]], [https://books.google.ee/books?id=u2Xx4fz5K4cC&pg=PP1&lpg=PP1&dq=%27%27Konzentrationslager+Buchenwald+1937%E2%80%931945,+Begleitband+zur+st%C3%A4ndigen+historischen+Ausstellung%27%27&source=bl&ots=rbfnNyc6c5&sig=sOkRAYVftq4gt89u7civRuOeGaY&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwic7J3WpODWAhXnPZoKHYxsCVoQ6AEISzAG#v=onepage&q=''Konzentrationslager%20Buchenwald%201937%E2%80%931945%2C%20Begleitband%20zur%20st%C3%A4ndigen%20historischen%20Ausstellung''&f=false Konzentrationslager Buchenwald, 1937-1945: Begleitband zur ständigen ...], 2007
*[https://www.volksliederarchiv.de/es-liegt-ein-doerflein-mitten-im-walde/ Es liegt ein Dörflein mitten im Walde]
 
=='''[[Auschwitzi koonduslaager]]'''==
([[saksa keel]]es ''Konzentrationslager Auschwitz'') oli natsionaalsotsialismiaegse [[Kolmas Riik|Saksamaa]] suurim ja tuntuim [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[koonduslaager]] Lõuna-[[Poola]]s, mis töötas aastail [[1940]]–[[1945]] ja [[NKVD]] laagrina [[1945]]–[[1947]].
 
Auschwitzi koonduslaager on muudetud [[muuseum]]iks ja kantud [[UNESCO maailmapärand]]i nimekirja.<ref>[[Heiki Suurkask]], [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/auschwitz-koht-kus-inimesi-poletati-ahjus?id=51002467 Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus], 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
===Asend===
Koonduslaager asus Lõuna-[[Poola]]s. Nime sai see lähedalasuva väikelinna [[Oświęcim]]i (saksa keeles Auschwitz) järgi. Oświęcim asub umbes 50 km kaugusel [[Kraków]]ist ja 286 km kaugusel [[Varssavi]]st.
 
Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede sissetungi järel Poolasse [[1939]]. aasta septembris liidendati Oświęcim Saksamaaga ja nimetati ümber Auschwitziks.{{lisa viide}}
24 052

muudatust